Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 2008 baiti ,  5 aasta eest
Teksti lisamine
(Machi ribade pildi lisamine)
(Teksti lisamine)
Ernst sündis 18.veebruaril Chirlitz-Turas´ [[Moraavia]]s, [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigis]]. Ta õppis [[Viini Ülikool]]is ning sai [[1864]]. aastal [[Graz]]is matemaatikaprofessoriks. [[1867]]. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis [[Praha Ülikool]]is. 1895-1901 oli ta Viini ülikooli professor. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=88}}</ref>
 
Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-1892). <ref name=":0" />Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid [[ballistika|ballistilistest]] šokilainetest.<ref>Chiesa (1994). Radical Behaviorism: The Philosophy and the Science. Authors Cooperative. ISBN 0962331147.</ref> Tema järgi on nimetatud [[Machi arv]], mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse ''v'' ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse ''a'' suhe: ''M=v/a.'' Kui ''M<1,'' siis liigub keha alahelikiirusega, kui ''M>1,'' siis ülehelikiirusega. <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=198}}</ref>
Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-1892). <ref name=":0" />
 
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn [[Üldrelatiivsusteooria|Machi printsiip]]) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.<ref name=":0" /> Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis [[relatiivsusteooria]]. Mach andis ka olulise panuse [[Doppleri efekt|doppleri efekti]] mõistmisesse.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/ernst-mach/|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref>
Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid [[ballistika|ballistilistest]] šokilainetest.<ref>Chiesa (1994). Radical Behaviorism: The Philosophy and the Science. Authors Cooperative. ISBN 0962331147.</ref> Tema järgi on nimetatud [[Machi arv]], mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse ''v'' ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse ''a'' suhe: ''M=v/a.'' Kui ''M<1,'' siis liigub keha alahelikiirusega, kui ''M>1,'' siis ülehelikiirusega. <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=198}}</ref>
 
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn [[Üldrelatiivsusteooria|Machi printsiip]]) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.<ref name=":0" /> Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis [[relatiivsusteooria]].
 
== Psühholoogia ==
[[Pilt:Machi ribadgif.gif|pisi|Mach´i ribad]]
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. Tegemist on optilise illusiooni ehk nähtusega, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevat tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865 aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest, mis kandis nime "''On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina''". Machi sõnul on kitsad tumedad ribad(jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.<ref name=":1" />
 
Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid ajju. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju töö on seotud stiimuli tajumisega. Ja see on kõige alus. Sama protsess juhib nii evolutsiooni, taju ja ka teadust. <ref name=":1" />
 
== Machi põhilised tööd ==
*The Science of Mechanics (1883)
*The Analysis of Sensations (1897)<ref>{{Netiviide|Autor=Ernst Mach|URL=https://archive.org/details/contributionstoa00machrich|Pealkiri=Contributions to the analysis of the sensations|Väljaanne=|Aeg=1897|Kasutatud=27.04.2017}}</ref>
*The Analysis of Sensations (1897)
*Popular Scientific Lectures (1895)
*The Principles of Physical Optics (1926)
13

muudatust