Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Igaks juhuks viide ka |
|||
56. rida:
Pärastsõjaaegne olukord, eriti [[inflatsioon]]i<nowiki/>ajajärk Saksamaal, avas seal eestlastele soodsad edasiõppimise võimalused. Neid võimalusi kasutati üsna usinalt ning näiteks 1922. aastal õppis ainuüksi [[Berliin]]is juba 40–50 eesti soost üliõpilast. Osa neist, ligi 20 isikut, koondus [[Berliini Eesti Üliõpilaste Selts]]i ümber. Kujunes välja mõneti analoogne situatsioon sellega, mis omal ajal oli Peterburis. Tõusid üles ka samalaadsed probleemid. Ka Berliinis oli samasugune vajadus tihedama ja kompaktsema sideme järele eesti üliõpilaste vahel, mida selts oma organisatsiooni laadilt ei suutnud pakkuda. Osa üliõpilasi lahkus Berliini Eesti Üliõpilaste Seltsist, et ellu kutsuda korporatsioon.
7. veebruaril 1923 said Rotalia tegevliikme [[Maximilian Grasberg]]i (hiljem Uriko) korteris kokku [[Johannes Liibant]] ja [[Johan Toomes]], et teha katset luua Berliinis eesti korporatsioon. Grasbergi algatusel tõstatati küsimus Rotaliasse astumise kohta. Selle võimaluse selgitamiseks astuti ühendusse kodumaal Paul Mägiga, kes esitaski vastavad tingimused, olles läbi rääkinud vahepeal teiste kaasvilistlastega. Need tingimused võeti vastu, olulisemad neist olid värvide, kodukorra ja põhimõtete omaksvõtmine. Märtsi alguses otsustati ühineda Rotaliaga, mis tähendas tegelikult Rotalia uuesti ellukutsumist Berliinis. Lihtliikmeteks astusid esimestena [[Ralf Adams]], [[
Korporatsioon Rotalia registreeriti Berliinis [[Berlin-Charlottenburg]]i Amtsgerichtis 26. juulil 1923. Põhikirjale allakirjutajad olid esimestena Ralf Adams,
Aprillis 1923 oli saadud kolmest ruumist koosnev korter, mis asus osaliselt keldri- ja osalt esimesel korrusel. 2. augustil peeti Berliinis konvendi esimene korraline ja 3. augustil erakorraline koosolek, kus siis viimasel võttis kodumaise koondise volitusel Max Grasberg vastu Berliini konvendi esimesed tegevliikmed. Samal päeval peeti ka esimene kommerss Berliinis, mis üldjärjekorras oli kaheteistkümnes. Üritus möödus ülevas meeleolus, kus peeti traditsioonilisi kõnesid oma rahvale ja kodumaale.
| |||