Henry Oldenburg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
1. rida:
[[Pilt:Henry Oldenburg.jpg|thumb|right|Henry Oldenburg]]
'''Henry Oldenburg''' (vahel ka '''Heinrich Oldenbourg''') (sündinud u [[1618]] või [[1619]] [[Breemen]]is – surnud [[5. september|5. septembril]] [[1677]] [[Charlton (London)|Charlton]]is) oli Saksa päritolu Inglise õpetlane, kes tegutses pikka aega [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuninglikus Seltsis]]. Tema korrespondentide võrk oli üks laiemaid tollases Euroopas, võisteldes [[Fabri de Peiresc]]i, [[Marin Mersenne]]'i ja [[Ismaël Boulliau]]' omadega.<ref
==Elu enne Kuninglikku Seltsi==
7. rida:
Henry Oldenburg sündis Saksamaal Breemenis, kus tema isa [[Heinrich Oldenburg]] oli Breemeni akadeemilise gümnaasiumi (''Gymnasium illustre'') professor; hiljem õpetas Heinrich Oldenburg [[Tartu Ülikool]]is. Henry Oldenburg õppis [[teoloogia]]t [[Utrechti Ülikool]]is ning omandas teoloogiamagistri kraadi 2. novembril [[1639]]. Lisaks saksa keelele valdas ta prantsuse, inglise ja itaalia keelt.
Tema tegevus 1640. aastail on täpselt teadmata, kuid arvatavasti töötas ta suurema osa aastakümnest Inglismaal koduõpetajana. [[1648]] lahkus ta Inglismaalt ja reisis, jõudes lõpuks [[1652]]. aastal tagasi Breemenisse.<ref
Juba aasta pärast, [[1653]]. aastal saabus Oldenburg Londonisse diplomaadina<ref
Oldenburg sõlmis tihedad sidemed oma eluaegse patrooni [[Robert Boyle]]'iga ning oli tolle õepoja Richard Jonesi (tulevane krahv Ranelagh ning Londoni Kuningliku Seltsi liige 1663. aastast) koduõpetaja. Samuti õpetas Oldenburg [[5. september|Barnabas O'Brien]]i, 6. krahv Thomondi poega Henryt. Koos Jonesiga reisis ta läbi kogu Euroopa, külastades ka Marin Mersenne'i algatatud teadlaste kohtumisi. "Nähtamatu kolleegium" avaldas talle muljet, kuid Oldenburg soovis, et sellised ettevõtmised oleks vähem filosoofilised ja rohkem teaduslikud.
Kas oma lähetuse algul kohatud [[John Milton]]i või leedi Catherine Ranelagh' kaudu, kes oli Boyle'i õde ja Richard Jonesi ema, pääses Oldenburg tähtsasse intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid [[Samuel Hartlib]], kelle ulatusliku korrespondentide võrgu ta hiljem üle võttis, [[John Dury]], kellest sai tema äi, ning rida teisi nagu [[William Petty]].<ref
==Tegevus Kuningliku Seltsi sekretärina==
20. rida:
Seltsi esimese sekretärina haldas ta teaduslikke kontakte kogu Euroopas, talle saatsid teateid oma teaduslikest tähelepanekutest nii teadlased kui ka võhikud. Temast sai ka Kuningliku Seltsi toimetiste (''[[Philosophical Transactions of the Royal Society]]'') esimene toimetaja ning kirjastaja. [[6. märts]]il [[1665]] ilmuma hakanud ajakirja üheks eeskujuks oli Prantsusmaal veidi varem ilmuma hakanud "[[Journal des sçavans]]". Algselt kandis Oldenburg kokkuleppel Seltsiga kirjastamise kulud ning teenida müügituludest; ses suhtes pidi ta pettuma, kuna toimetised ei saavutanud tema eluajal erilist äriedu. "Philosophical Transactions of the Royal Society" ilmub tänaseni ning see on maailma kõige kauem ilmuv teadusajakiri.
Oldenburgilt pärineb tava saata ajakirjale läkitatud käsikirjad ülevaatuseks asjatundjatele, kes hindavad nende väärtust enne avaldamist. Sellest said alguse nii tänapäevased [[teadusajakiri|teadusajakirjad]] kui ka teaduslik [[retsenseerimine]].<ref
Teaduse eesmärgi sõnastas Oldenburg kirjas [[Thomas Cox]]ile järgmiselt: "Teaduse tõelised pojad on need, kes ei rahuldu tuntud tõdedega, vaid püüdlevad asjade kaugeimatele piiridele, kes sõnastavad mitte kauneid ja tõenäolisi arvamusi, vaid kindlaid ja täpseid, ning kes püüavad tungida Looduse eeskojast tema salakambrisse."<ref
Oldenburgi korrespondents on teadusajaloos tähtis ka selle poolest, et ta õhutas teadusega tegelema mitut alles hiljem kuulsaks saanud teadlast. Nende hulgas olid [[Isaac Newton]], [[John Flamsteed]], [[Marcello Malpighi]] ning [[Antoni van Leeuwenhoek]]. Olulist rolli mängis Oldenburgi keelteoskus: näiteks Leeuwenhoek kirjutas talle hollandi keeles, millest ta tõlkis teksti inglise ja prantsuse keelde. Oldenburgi abita poleks Leeuwenhoek saanud osaleda Euroopa teaduskogukonna töös, kuna ta ei osanud ladina keelt.
Osa Newtoni ja [[Leibniz]]i kuulsast kirjavahetusest [[infinitesimaalarvutus]]e esmaautorluse teemal käis just Oldenburgi kaudu. 24. oktoobril 1676 Oldenburgile saadetud kirjas on ka Newtoni tuntud anagramm "6 aeccdae 13eff 7i 3l 9n 4o 4qrr 4s 9t 12vx" ("data aequatione quotcunque fluentes quantitates involvente fluxiones invenire et vice versa")<!--«дано уравнение, заключающее в себе текущие количества, — найти течения, и наоборот»-->.<ref name="Vavilov"
Oldenburgi kirjavahetus toetas poliitik ''sir'' [[Joseph Williamson]]i; osalt varustas Oldenburg Williamsoni ka informatsiooniga.<ref
Prantsuse õpetlane [[Samuel Sorbière]], kes kohtas Oldenburgi sageli Pariisis, [[Henri Louis Habert de Montmor]]i kodus ja seltskonnas, kirjutab temast kui "uudishimulikust sakslasest".<ref name="Sorbiere"
Kirjavahetuse tarbeks kasutas Oldenburg ära ka diplomaatilisi kanaleid. See äratas kahtlusi, et tema korrespondents polnud üksipäini teaduslik, vaid ka poliitiline. [[1667]]. aastal oli Oldenburg [[Teine Inglise-Hollandi sõda|Teise Inglise-Hollandi sõja]] ajal [[spionaaž]]ikahtlustusega<ref
==Eraelu==
1663. aastal abiellus Oldenburg Dorothy Westiga, kes suri juba 1665. Teist korda abiellus ta 1668. aastal oma [[eestkoste]]aluse Dora Katherina Dury (1654–77), õpetlase [[John Dury]] tütrega. Neil oli kaks last, Rupert ja Sophia.<ref name="GaleEnc"
Vaatamata aastatepikkusele viibimisele Inglismaal taotles Oldenburg Inglise kodakondsust alles aprillis 1677.
48. rida:
===Flandria===
[[René François Walter de Sluse]]<ref
===Inglismaa===
54. rida:
===Itaalia===
[[Marcello Malpighi]]<ref name
===Madalmaad===
[[Reinier de Graaf]], [[Christiaan Huygens]] ([[Haag]]), [[Antoni van Leeuwenhoek]] ([[Delft]]), [[Willem Ten Rhijne]], [[Baruch Spinoza]] ([[Amsterdam]]),<ref name
===Prantsusmaa===
[[Adrien Auzout]], [[Henri Justel]], Pierre Petit<ref name
===Saksamaa===
[[Johann Hevelius]] ([[Danzig]]), [[Philipp Jacob Sachs von Lewenheimb]], [[Johann Daniel Major]],<ref name
===Taani===
69. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="Vavilov">Сергей Иванович Вавилов [http://vivovoco.rsl.ru/VV/BOOKS/NEWTON/CHAPTER_13.HTM "ИСААК НЬЮТОН" М.-Л.: Изд. АН СССР, 1945 г. Глава тринадцатая "Математические исследования Ньютона. Спор с Лейбницем"</ref>
<ref name="Sorbiere">Samuel Sorbière "Relation d'un voyage en Angleterre, où sont touchées plusieurs choses, qui regardent l'estat des Sciences, & de la Religion, & autres matières curieuses", Cologne, 1666, pp.</ref>
<ref name="GaleEnc">[http://www.answers.com/topic/henry-oldenburg "Henry Oldenburg"] History 1450–1789. Encyclopedia of the Early Modern World, by the Gale Group, Inc.</ref>
<ref name="LuxCook">[http://eprints.ucl.ac.uk/2196/1/2196.pdf David S. Lux and Harold J. Cook, ''Closed circles or open networks?: communicating at a distance during the scientific revolution. History of Science, 36 (112). pp. 179–211'' (PDF)]</ref>
<ref name="JvPso">[http://www.clas.ufl.edu/users/rhatch/pages/03-Sci-Rev/SCI-REV-Home/resource-ref-read/correspond-net/08sr-crrsp.htm]</ref>
<ref name="UGVpH">R. K. Bluhm "Henry Oldenburg, F.R.S. (c. 1615–1677)", Notes and Records of the Royal Society of London, Vol. 15, (Jul., 1960), pp. 183–197.</ref>
<ref name="xun7F">http://www.dcs.warwick.ac.uk/bshm/zingaz/LondonPeopleN.html#old</ref>
<ref name="MHSxW">Boas, pp. 16–18.</ref>
<ref name="vVUZt">[http://books.nap.edu/readingroom/books/obas/contents/publication.html]</ref>
<ref name="5fwq5">"The true sons of learning are those who are not satisfied with well-known truths but push on to the farthest bounds of things, and who strive not to formulate fine and probable opinions, but sure and certain ones, and to penetrate from Nature’s antechamber to her inner closet." Letter to Thomas Cox, 1656, ''cit. via'' Iordan Avramov, [http://www.jstor.org/pss/532205 "An apprenticeship in scientific communication: the early correspondence of Henry Oldenburg (1656–63)"] Notes and Records of the Royal Society of London, Vol. 53, No. 2, May, 1999</ref>
<ref name="xZBs2">[http://www.clas.ufl.edu/users/rhatch/pages/03-Sci-Rev/SCI-REV-Home/resource-ref-read/major-minor-ind/westfall-dsb/SAM-N-O.htm]</ref>
<ref name="uLIEn">[http://users.telenet.be/fvde/index.htm?1660s]</ref>
<ref name="1BHV3">Boas, p. 152-3.</ref>
<ref name="pcixF">Boas, p. 80.</ref>
<ref name="pwBJK">Boas, p. 151.</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||