Raudteetransport: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisitoim |
taastasin teisaldamiseeelse seisu |
||
5. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Brno, Brno Město, historická koňská tramvaj.jpg
[[Pilt:PEZ.jpg|pisi|Esimese Siemensi elektriveduri demonstreerimine 1879. aastal]]▼
Esimeseks algeliseks rööbasteeks peetakse [[Diolkos]]t, mis rajati [[Korintose maakitsus]]ele [[antiikaeg|antiikajal]] (arvatavalt 6.–7. sajandil [[e.m.a]]). Diolkos oli sillutatud [[lubjakivi]]kattega, milles oli kaks paralleelset vagu umbes 1,6-meetrise rööpmevahega. Tee laius oli 3,4–6 m. Vaod viitavad sellele, et Diolkosel kasutati ratastega sõidukeid. Teed kasutati kaupade ja laevade vedamiseks ning see võimaldas lühendada mereteed umbes 400 km võrra.<ref name="Diolkos"/>
15. rida ⟶ 16. rida:
Gravitatsiooniraudteel liiguvad vagunid vaid raskusjõu abil. Esimene seda tüüpi raudtee ehitati Lewistoni USA-s 1764. aastal. Need olid mõeldud kaevandatava materjali ja inimeste transportimiseks mäest alla.<ref name="Porter"/>
▲[[Pilt:PEZ.jpg|pisi|Esimese Siemensi elektriveduri demonstreerimine 1879. aastal]]
Esimese [[auruvedur]]i ehitas inglane [[Richard Trevithick]] 1804. aastal,<ref name="Trevithick"/> kuid tema leiutis ei jõudnud seeriatootmisse, sest see oli tol ajal kasutusel olevate rööbaste jaoks liiga raske.<ref name="Hamilton"/>
32. rida ⟶ 31. rida:
Esimene [[diiselvedur]] valmis 1912. aastal, kuid seeriatootmisse see ei läinud.<ref name="Churella"/> Diiselvedureid võeti massiliselt kasutusele [[20. sajand|möödunud sajandi]] keskperioodist alates.<ref name="innove"/>
== Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ==
== Raudteeinfrastruktuur ==▼
[[Pilt:RhB Xrotd 9213 am Lago Bianco 3.jpg|pisi
[[Pilt:RhB Ge 4-4 III UNESCO Weltkulturerbe auf Landwasserviadukt.jpg|pisi|Raudteeviadukt Šveitsis]]▼
{{NPOV}}
Raudteetranspordil on võrreldes teiste transpordiliikidega nii eeliseid kui ka puuduseid. Peamised eelised on järgmised:<ref name="smartline"/><ref name="innove"/>
* raudteetransport võimaldab transportida suurtes kogustes kaupu pika vahemaa taha;
* transpordi omahind on küllalt madal võrreldes [[maanteetransport|maanteetranspordiga]], kui transpordikaugused on suuremad kui 300–400 km;
* keskkonnasäästlikum võrreldes maanteetranspordiga;
* ilmastikuolud omavad vähest mõju, regulaarne vedu saab toimida ööpäev läbi kõikidel aastaaegadel;
* rööbastransport on lihtsamini täielikult automatiseeritav (juhita rongid);
* sobib suurte ja raskete kaupade transportimiseks.
Peamised puudused on järgmised:<ref name="smartline"/><ref name="innove"/>
* kõrged tariifid võrreldes maanteetranspordiga, eriti lühematel kui 1000 km vedudel ja alla 50 tonniste koormate korral; <ref name="tariifid">[http://www.evrcargo.ee/Files/Tarif%20%20ETT_01.01.2017.pdf Ühtsed transiittariifid] Vaadatud 25.04.2017</ref><ref name="Eestivõrdlus">[https://eprints.tktk.ee/1127/ Georg Nedelko lõputöö "Ettevõtte logistikakulude vähendamise võimalused maanteevedude asendamisel intermodaalsete veoskeemidega"] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* veo tellija jaoks ettenägematud ja raskestiplaneeritavad lepingulised trahvid ja lisatasud veotingimustes (sh tellijast sõltumatute asjaolude puhul); <ref name="veotingimused">[http://www.evrcargo.ee/regulatsioonid-kasutajatele/veotingimused/ EVRCargo veotingimused] Vaadatud 25.04.2017</ref><ref name="lisatasud">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=WQ&reference=E-2017-001299&format=XML&language=EN Euroopa Parlamendi koduleht: Parlamendile esitatud kirjalik küsimus Raudtee lisatasudest] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="lisatasud2">[http://timesofindia.indiatimes.com/city/lucknow/Railways-impose-safety-surcharge-on-tickets/articleshow/305355165.cms 03.10.2011 The Times of India: "Railways impose safety surcharge on tickets"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* suured kapitalikulud uute liinide rajamisel;<ref name="wear&tear" />
* suurem monopoliseerumus, vähene konkurents raudteevedajate vahel; <ref name="wear&tear" />
* võimaldab transportida väiksemates kogustes kaupa ja lühema maa taha kui meretranspordiga - suurimad rongikoosseisud jäävad tonnaažilt supertankeritele u 10 korda alla;
* vähene paindlikkus – maanteetransport võimaldab kaupa transportida uksest ukseni, raudteetransport enamasti aga mitte;
* veotingimuste jäikus - kliendil on raske erisoovide rahuldamist saavutada, raudteevedaja klienditeenindajal puudub reeglina õigus teha olulisi järeleandmisi standardsetest veotingimustest;<ref name="wear&tear" />
* korduv ümberlaadimine suurendab kauba kahjustumise riski laadimistel; <ref name="wear&tear">[http://www.yourarticlelibrary.com/geography/transportation/advantages-and-disadvantages-of-railway-transport/42134/ YourArticleLibrary: "Advantages and Disadvantages of Railway Transport"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* erinevad rööpmelaiused takistavad või aeglustavad kaupade transporti regioonide vahel;
* väiksem tarnekiirus võrreldes maanteetranspordiga;
* keskkonnavaenulikum võrreldes meretranspordiga;<ref name="UK_võrdlus">[http://www.fdlgroup.gr/green-future-of-freight/?lang=en Logistikakorporatsiooni FDL Group kodulehekülg] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* suurem hukkunute arv veetud tonnkilomeetri kohta, võrreldes maantee- ja meretranspordiga; <ref name="ohutus">[http://business.tenntom.org/why-use-the-waterway/shipping-comparisons Tennessee-Tombigbee veeteede koduleht] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* vedude suurem haavatavus infrastruktuuri rikete, hoolduse või liiklusõnnetuste puhul;
* suhteliselt suured haldamiskulud;
* suhteliselt suur bürokraatiatase;<ref name="wear&tear" />
* nõuded raudtee geomeetriale seavad raudteedeehitusele omad piirangud – nt Eesti peateede minimaalne pöördekõvera [[raadius]] on ligi 600 m ja maksimaalne pikikalle 1,5% (1,5 m tõusu/langust 100 m kohta);<ref name="avaldamata"/>
* infrastruktuur on sageli alakoormatud, seda nii turvalisusnõuete kui ka muule transpordile sobimatuse tõttu; <ref name="wear&tear" />
* reisijateveo veeremi kasutus on ebaühtlane, tipptundidel sageli ülekoormatud, kuid muul ajal kas alakoormatud või seisab üldse jõude;
* pikematel ühe rööpapaariga raudteelõikudel on vaja hoolikalt ajastada kiiremate rongide möödasõiduvõimalused ja vastutulijaga kohtumised, mis sunnivad sageli üht rongi teise järel ootama ja piiravad lõigu läbilaskevõimet;<ref name="wear&tear" />
* laadimis- ja komplekteerimistööd kestavad suhteliselt kaua ja sunnivad ootama ka juba laaditud kaubaga vaguneid;<ref name="wear&tear" />
* väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;<ref name="väike">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;
* suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;
* saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust, samuti on isegi kaubajaamades teenuste valik väga erinev, mõningaid teenuseid tehakse vaid vähestes kaubajaamades, nt. vagunite sorteerimist tehakse Eestis ainult Ülemiste jaamas; <ref name="kaubajaamad">[http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); <ref name="ilm">[http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017</ref><ref name="rööpamurd">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/roopamurd-peatas-tartu-ja-tallinna-vahelise-rongiliikluse?id=51291849 13.02.2011 Eesti Päevaleht "Rööpamurd peatas Tartu ja Tallinna vahelise rongiliikluse"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="härmatis">[http://tarbija24.postimees.ee/2974759/elron-sarnaseid-probleeme-oli-ka-vanade-rongidega 31.10.2014 Postimees Tarbija24 "Elron: sarnaseid probleeme oli ka vanade rongidega"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="lumi">[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 09.03.2013 Sakala "Edelaraudtee rongid jäävad jäistel rööbastel hiljaks"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="lumi2">[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 17.02.1996 Postimees "Lumetorm häiris rongiliiklust, Riigikogu ja riigikaitsenõukogu hakkavad arutama kaitsepoliitikat, Keskuurimisbüroo direktor lahkub ametist esimesest märtsist, Regina Lukk kujundas eelmise aasta kauneima lasteraamatu, Ajalookirjanduse aastapreemia sai kogu"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="pöörangud">[http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/fotod-eesti-raudtee-poorangud-on-kulmunud-rongid-hilinevad-mitmel-pool-ule-eesti?id=76815618 05.01.2017 Delfi Kasulik "FOTOD: Eesti raudtee pöörangud on külmunud, rongid hilinevad mitmel pool üle Eesti"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="torm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/torm-tekitas-taanis-ja-rootsis-kaose?id=9493999 09.01.2005 Delfi "Torm tekitas Taanis ja Rootsis kaose"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="udu">[http://www.ndtv.com/india-news/fog-causes-3-train-accidents-in-up-10-killed-408069 03.01.2010 NDTV "Fog causes 3 train accidents in UP, 10 killed"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="paisumine">[http://tallinncity.postimees.ee/2800036/fotod-rekordkuumus-painutas-trammiroopad-koveraks 20.05.2014 Postimees TallinCity "Fotod: rekordkuumus painutas trammirööpad kõveraks"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* kaupade osaline suunamine raudteele võib kahjustada maanteetranspordi konkurentsivõimet (vähendada tööhõivet, põhjustada majandamisraskusi ja pankrotistumist); <ref name="stsenaarium2030">[https://www.elea.ee/wp-content/uploads/2015/01/stsenaariumid_ELEA_konverentsile.pdf Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Logistikaklaster: "Eesti transpordi- ja logistikasektori arengustsenaariumid aastani 2030"] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* rongide tekitatav vibratsioon jääb ümberkaudseid elanikke häirima ka pärast müraseina püstitamist, hoonetele võib vibratsioon otseselt ohtlik olla, kui selle tase ületab teatud piirid, sellest annavad märku majaseintesse tekkivad praod;<ref name="vibra">[http://www.postimees.ee/1464541/rongikolinat-hakkab-viadukti-umber-summutama-murasein 14.03.2005 Postimees "Rongikolinat hakkab viadukti ümber summutama mürasein"] Vaadatud 27.04.2017</ref><ref name="vibra2">[http://www.postimees.ee/1513923/raudtee-raputused-on-linna-andmeil-talutavad 06.12.2005 Postimees "Raudtee raputused on linna andmeil talutavad"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* raudtee lähedus kisub kinnisvara hinna alla, raudtee ääres paikneva kinnisvara hind on keskmisest kuni 10% odavam; <ref name="kinnisvara">[http://epl.delfi.ee/news/melu/raudtee-lahedus-kisub-hinna-alla?id=51024454 23.11.2005 Eesti Päevaleht "Raudtee lähedus kisub hinna alla"] Vaadatud 27.04.2017</ref>
* kaupade osaline suunamine merele aitab vähendada raudteede koormatust ja suurendada ohutust;
* raudtee on teatud invasiivsetele võõrliikidele heaks levikukanaliks;<ref name="TLU">[http://www.tlu.ee/~toenu/materj/OKO.htm Tallinna Ülikooli kodulehel olev õppematerjal "Antropogeensed kooslused"] Vaadatud 25.04.2017</ref>
* raudtee on suure ohtlike või raskete veoste kontsentratsiooni tõttu potentsiaalne katastroofi (pinnase, vee või õhu saastumine, plahvatused, tulekahjud, suure purustusjõuga rööbastelt väljasõidud jne) allikas; <ref name="Päästeamet" />
* kuskil suvalises kohas toimunud raudteeõnnetuse korral võib päästetehnikal ja kiirabil olla raskusi õnnetuspaika jõudmisega, sest suur osa raudteest ei ole muu transpordiga kergesti ligipääsetav; <ref name="Päästeamet">[https://issuu.com/estonianrescueboard/docs/p22steamet_170x240_5mm_bleed_proov Päästeamet: "Õnnetusjuhtumid ja turvalisus. Gümnaasiumile mõeldud õpik."] Vaadatud 26.04.2017</ref>
* raudtee on reisijate suure konsentratsiooni tõttu saamas terroristide üheks lemmiksihtmärgiks;<ref name="Terror">[http://www.oneindia.com/india/terror-on-the-tracks-isi-plotted-big-attacks-on-vulnerable-2319959.html 18.01.2017 Oneindia portaal "Terror on the tracks: ISI plotted big attacks on vulnerable Indian Railways"] Vaadatud 26.04.2017</ref>
* raudtee on sõjalise ründeohu korral äärmiselt tõenäoline pommi- või raketirünnakute sihtmärk, ohustades oluliset ka raudtesõlmede naabruses olevaid ehitisi ja isikuid;
* raudtee ümbruses kujuneb sageli räämas ja industriaalse ilmega miljöö, mida sageli täiendavad eri subkultuuride avaldumisvormid: grafiti, prahistamine, trellid, okastraadid, kerjamine, kriminaalne tegevus jne.<ref name="grafiti">[http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/1925 Geraldine Petterson, Julia Stafford: AET Papers "Graffiti and vandalism on and around public transport"] Vaadatud 26.04.2017</ref><ref name="beggars">[http://www.thespeedpost.com/beggars-galore-at-several-railway-stations-in-bhojpur/ 08.04.2017 The Speed Post "Beggars galore at several railway stations in Bhojpur"] Vaadatud 26.04.2017</ref>
▲== Raudteeinfrastruktuur ==
{{Vaata|Raudtee}}
{| class="wikitable" align=right style="font-size: 95%;"
66. rida ⟶ 112. rida:
| '''Maailm kokku''' || '''1 149 025''' ||
|}
▲[[Pilt:RhB Ge 4-4 III UNESCO Weltkulturerbe auf Landwasserviadukt.jpg|pisi|Raudteeviadukt Šveitsis]]
Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu koosneb maatükiga püsivalt ühendatud [[rööbastee]]de võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest ning tehniliste süsteemide seadmetest.<ref name="Raudteeseadus"/>
97. rida ⟶ 143. rida:
== Raudteeveerem ==
[[Pilt:2TE10U Russian Locomotive.jpg|pisi
{{Vaata|Raudteeveerem}}
111. rida ⟶ 157. rida:
Nüüdisajal on veduritel üsna kõrge hind, mistõttu peavad nad tasuvuse tagamiseks mitmes vahetuses pidevalt töötama ning nende keskmine eluiga on 30 aastat. Levinumad veduritüübid on [[diiselvedur|diisel-]] ja [[elektrivedur]]id, vähem esineb kombineeritud mootoritega diiselelektrivedureid.<ref name="innove"/>
Tänapäeva vedurid võimaldavad raudteetranspordil maanteetranspordiga võrreldes kaupu keskkonnasõbralikumalt vedada. Ühe tonni kauba transportimiseks eraldab diiselvedur kolm kuni viis korda vähem heitgaase kui veoauto.<ref name="aar"/> Elektrivedurid on aga veelgi ökonoomsemad ja keskkonda säästvamad kui diiselvedurid. Euroopas on elektrifitseeritud raudteede osakaal küllalt kõrge, mistõttu teostatakse suurem osa kaubavedudest elektrivedurite abil. Diiselvedureid kasutatakse põhiliselt mitteelektrifitseeritud raudteedel ja manöövritöödel.<ref name="innove"/>
=== Vagunid ===
265. rida ⟶ 311. rida:
Maanteetranspordiga võrreldes on raudteetransport õnnetuste ja ohvrite üldarvu poolest oluliselt ohutum. Meie maanteedel toimus 2014. aastal 1435 liiklusõnnetust (alla 1,6 liiklusõnnetuse tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta), mille tõttu sai vigastada 1746 (alla 2 vigastatu tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta) ja hukkus 78 inimest (alla 10 hukkunu saja tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta).<ref name="Liiklusõnnetused"/> Transprodivahendite arvu arvestades on aga rong mitu suurusjärku ohtlikum kui maantee liiklusvahendid tervikuna või ükski maantee liiklusvahendite kategooria eraldi võttes. Arvestades seda, et Eestis on igapäevaselt kasutusel kõigest 38 Stadleri rongi <ref name="Elron">[http://elron.ee/elron/rongidest/ Elroni kodulehekülg] Vaadatud 25.04.2017</ref> (võrrelduna üle 900 000 maanteel liikuva mootorsõidukiga <ref name="ARK">[https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika#tab-3 Maanteeameti sõidukite statistika] Vaadatud 25.04.2017</ref>) ja viimasel 11 aastal on aastas keskmiselt toimunud 25 kokkupõrget rongiga (valdav enamus reisirongiga), milles on hukkunud keskmiselt 9 inimest ja viga saanud 11 inimest aastas, on keskmiselt rongi kohta tomunud õnnetuste hulk väga suur. <ref name="TJA">[https://www.tja.ee/2015/ Tehnilise Järelvalve Ameti kodulehekülg] Vaadatud 25.04.2017</ref>
{| class="wikitable sortable"
|+ Rongiõnnetused Eestis
|-
! scope="col" | Aasta
! scope="col" | Õnnetusi
! scope="col" | Vigastatuid
! scope="col" | Hukkunuid
! scope="col" | Märkused
|-
| style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 47 || style="text-align: right;" | 21 || style="text-align: right;" | 16 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 46 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 13 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 25 || style="text-align: right;" | 10 || style="text-align: right;" | 9 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 10 || sh hukkus 2 raudteetöötajat
|-
| style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 30 || style="text-align: right;" | 14 || style="text-align: right;" | 11 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 28 ||style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 9 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 16 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 7 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 15 || style="text-align: right;" | 4 || style="text-align: right;" | 4 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 20 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 12 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 5 || style="text-align: right;" | 9 ||
|-
| style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 13 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 1 ||
|-
| style="text-align: center;" | Kokku || style="text-align: right;" | 278 || style="text-align: right;" | 120 || style="text-align: right;" | 101 ||
|-
| style="text-align: center;" | Keskm. || style="text-align: right;" | 25 || style="text-align: right;" | 11 || style="text-align: right;" | 9 ||
|}
==Vaata ka==
303. rida ⟶ 385. rida:
<ref name="energia">[https://www.energia.ee/uudised/-/news/2014/12/12/eesti-energia-kaevanduste-raudtee-tahistab-65-juubelit Eesti Energia Kaevanduste raudtee tähistab 65. juubelit]</ref>
<ref name="innove">[http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/4_Raudteetransport.pdf Logistika õpik kutsekoolidele → Raudteetransport] (pdf)</ref>
<ref name="smartline">[http://www.smartline.ee/teenused/raudteetransport/ smartline.ee → Raudteetransport]</ref>
<ref name="Davidson">[https://homepages.abdn.ac.uk/npmuseum/Scitour/Davidson.pdf Robert Davidson – pioneer electrician] (pdf)</ref>
<ref name="siemens">[https://www.siemens.com/history/en/news/electric_railway.htm Siemens presents the world’s first electric railway with an external power source]</ref>
322. rida ⟶ 405. rida:
<ref name="Shanghai">[http://www.railway-technology.com/features/feature-top-ten-fastest-trains-in-the-world/ Top ten fastest trains in the world]</ref>
<ref name="EVR140">Küllo Arjakas, "Eesti Raudtee 140". Tallinn, 2010.</ref>
<ref name="aar">[https://www.aar.org/BackgroundPapers/Environmental%20Benefits%20of%20Moving%20Freight%20by%20Rail.pdf The Environmental Benefits of Moving Freight by Rail]</ref>
}}
| |||