Saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tegel (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8849:E980:B0E4:2C2D:A632:545F (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
Lehekülg asendatud tekstiga 'troll troll subscribe lolzwizard pro Saar'
1. rida:
troll troll subscribe lolzwizard pro
{{See artikkel| on veega ümbritsetud maismaast; Eestis pärismaise puu kohta vaata artiklit [[Harilik saar]]; taimeperekonna kohta vaata [[Saar (perekond)]]; muude tähenduste kohta vaata [[Saar (täpsustus)]].}}
'''Saar''' on täielikult [[vesi|veega]] ümbritsetud maismaa.
 
Saare mõiste alla ei mahu [[kivimid|kivid]] ja [[manner|mandrid]]. Seega otsustab suurus, kas tegemist on saarega või mitte. Kindlat suuruse alammäära ei saa siiski anda. Ülempiiriks on väikseim manner [[Austraalia manner|Austraalia]].
 
Enamasti mõeldakse saarte all meresaari, kuid ka [[jõesaar|jõe-]] ja [[järvesaar]]ed on saared.
 
Väikseid saari nimetatakse [[laid]]udeks, [[rahu (saar)|rahudeks]], [[nasv]]adeks, mäkkideks, kivideks, kuivadeks jne.
 
Üksteisele lähedal asuvad saared moodustavad [[saarestik]]u.
 
== Klassifikatsioon ==
Saared jaotatakse mandrilisteks ja ookeanilisteks. Mandrilised saared asuvad [[mandriline maakoor|mandrilisel maakoorel]], [[Ookeaniline saar|ookeanilised saared]] on aga [[vulkaan]]ilisel teel ookeani põhjast üle merepinna kerkinud. Kõik järve- ja jõesaared on mandrilised, kui nad just ei asu ookeanilisel saarel.
 
Mandrilised saared võivad tekkida väga mitmel moel: eelmainitud järve- ja jõesaared; mandriga ühenduse kaotanud endised mandri osad nagu [[Suurbritannia saar|Suurbritannia]]; [[riftistumine|riftistumise]] tõttu mandrist eraldunud mandrilise maakoore plokid ehk [[mikrokontinent|mikrokontinendid]] nagu [[Madagaskar]]; [[isostaatiline maakerge|isostaatilise maakerke]] tagajärjel merest kerkinud saared nagu [[Saaremaa]]; [[sete (geoloogia)|setete]] kuhjumise teel tekkinud [[barjäärsaar]]ed, mida võib leida näiteks [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] kaldal; [[skäär]]id, mis on tekkinud pealetungiva [[liustik]]u [[kulutus|kulutatud]] [[kristalne kivim|kristalsest]] [[aluskord|aluskorrast]]; veest välja ulatuvad liustikutekkelised [[voor]]ed, näiteks [[Naissaar]]; merepinnast kõrgemale ulatuvad liustiku kunagist servaasendit märkivad [[otsamoreen]]id, millest tekkinud saari võib leida [[Väinameri|Väinameres]]. [[Meteoriit|Meteoriidi]] kukkumisel madalasse merre võivad tekkinud [[meteoriidikraater|kraatri]] vallid samuti üle merepinna ulatuda. Nii oli see sadu miljoneid aastaid tagasi, kui merre kukkus meteoriit, mille jälge tunneme tänapäeval [[Kärdla meteoriidikraater|Kärdla kraatrina]]. Saarte tekkimiseks on võimalusi teisigi.
 
Ookeanilised saared on ümbritsetud [[ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]]. Keset ookeani asuvad saared on enamasti tekkinud seetõttu, et nende all on kõrge vulkaanilise aktiivsusega piirkond, nn [[kuum täpp]]. Selliselt on tekkinud näiteks [[Kanaari saared]]. Et kuum täpp püsib ühe koha peal paigal, tema kohal asuvad laamad aga liiguvad, tekib mõnikord terve vulkaaniliste saarte ahelik, nagu näiteks [[Hawaii saared]]. Mõned kuuma täpi kohal asuvad saared paiknevad lisaks veel [[ookeani keskahelik]]ul, mis suurendab nende vulkaanilist aktiivsust. Sellised on näiteks [[Island]] ja [[Jan Mayen]]. Vulkaanilise saare ümber võib sobivate tingimuste korral tekkida [[korallriff]]. Kui saar [[erosioon]]i tõttu merepinnast allapoole vajub, peavad [[korallid]] vajumistempoga sammu, kasvatades riffi kõrgemaks. Seetõttu tekivad valdavalt ümarad korallrahud ehk [[atoll]]id.
 
== Vaata ka ==
*[[Väikesaar]]
*[[Püsiasustusega väikesaar]]
*[[Ookeaniline saar]]
*[[Eesti saarte loend]]
*[[Välismaa saarte loend]]
*[[Nimekiri saartest suuruse järjekorras]]
*[[Tehissaar]]
 
[[Kategooria:Saared| Saar]]