Mustvee: erinevus redaktsioonide vahel

Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning [[soo]]de ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja [[Lohusuu]]ni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda.<ref name="Meie Mustvee">MTÜ Peipsikad. 2012. Meie Mustvee</ref> Mustvee (''Mustut'') on kohanimena teada [[1493]]. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade [[kalastuskoht|kalastuskohad]], kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise [[varbed]]. Algselt võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalsete õiguskordade tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.<ref name="Meie Mustvee" />

Aastast [[1554]] on teateid Mustvee [[mõis]]a (''Moustet'') kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel [[mõis]]al ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva [[andam]]i kogumine, [[tollimaks]]u võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] on Mustvees teada neli talu.<ref>Avo. [http://www.virumaa.ee/2007/12/vr-torma-kihelkonna-kohanimed-kulad-ja-moisad/name="l31Ng" Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad], Virumaa.ee, Avaldatud: 20. dets 2007.</ref> [[17. sajand]]i alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega ''Muſta kyla''.<ref>Karta Estlandname="cTmTB" Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv</ref>

1638. aasta [[revisjon]]i järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere [[vakus]]esse. Vakus oli [[feodaalaeg]]ne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal [[Venemaa]]ga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid peale Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini.<ref name="Meie Mustvee" />

Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene [[vanausulised|vanausulistest]], millest ka venepärane kohanimetus (''Посад Черный''). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.<ref name="Peipsi-Pihkva">Leonid Mihhailov. 2013. Peipsi-Pihkva järve asulad</ref>

19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.<ref name="Meie Mustvee" />

Aastal [[1869]]. sai Mustvee omaette [[vald|vallaks]] (vt. [[Mustvee vald (1866–1917)|Mustvee vald]]) ning küla hakati kutsuma [[possaad]]iks. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.<ref name="Peipsi-Pihkva" /> 1921. aastal [[siseministeerium]]i poolt antud õigustega muudeti Mustvee [[alev]]iks. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartumaa alla.<ref name="Meie Mustvee" />

1926. aastal valmis Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks [[rong]]i. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong. Raudtee lõpetas Mustvees oma tegevuse.<ref name="Meie Mustvee" />

1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, [[pioneer]]ide ja kommunistlike noorte organisatsioonid. Reformiti põllumajandus.<ref name="Meie Mustvee" />

1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli [[Mustvee rajoon]]i keskus. 1. jaanuaril 1959. aastal Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva [[rajoon]]iga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani.<ref name="Meie Mustvee" /> Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea [[Max Kaur]] asus ametisse 2. aprillil 2013.

1928. aastal ühendati [[Mustvee Algkool]] [[Mustvee Reaalkool]]iga.<ref name="Meie Mustvee" />

1945–2003 oli kooli nimi Mustvee I Keskkool. 2003. aastast alates kannab kool [[Mustvee Gümnaasium]]i nime.<ref name="Meie Mustvee" />

Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algselt [[huviring]]ina. Koolis avati ka puhkpilliklass, kus praegu on võimalik õppida klarneti- ja saksofonieriala.<ref name="Meie Mustvee" />

Üks põnev vaatamisväärsus on ka [[orduaeg]]ne [[piirikivi]], mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.<ref name="Meie Mustvee" />

Esimene [[Mustvee vanausuliste palvemaja]] ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus [[Eesti]]s. Praegune pühakoda rajati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.<ref name="Meie Mustvee" />

[[Mustvee Betaania kogudus]] asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja|palvemaja]] valmis 2008. aastal.<ref>[http://www.virumaa.ee/mustvee-betaania-kogudus/ www.virumaa.ee]<name="ExXL1" /ref> Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks [[kodugrupp]]i.<ref name="Meie Mustvee" />

{{viited}}|allikad=