Arutelu:Raudteetransport: erinevus redaktsioonide vahel

::Nii palju kui mina aru saan, on küsimus selles, kas võiks olla nii, et raudteeülesõidukohal on eesõigus autodel. Mulle tundub, et kui see nii oleks, siis peaksid rongid sõitma nii aeglaselt, et rongiliiklusel poleks üldse mõtet. Veoautojuht saab kiiruse ülesõidukohale lähenemisel piisavalt aeglustada, et mitte üle sõita, kui tee kinni on. Ülesõite on rongi jaoks rohkem kui auto jaoks, ja kuidas anda rongile märku iga auto lähenemisest? Kas siis autodel üldse vahet tuleb? Pealegi on kaubarongidel tavaliselt suurem mass kui reisirongidel, kas pole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2017, kell 15:12 (EEST)

:::Wikipedia ei ole vist sobiv koht arutamaks või määramaks, kuidas päriselus asju peaks ajama. See rongi vs auto eesõigus oli toodud lihtsalt näitena, kuidas mitte transpordiliigi enda olemusest vaid välistest administratiivsetest nõuetest tulenevalt võib ühe või teise transpordiliigi heitmetekogus kardinaalselt muutuda. Rongi heitmekogus kujuneb autodest väiksemaks mitme asjaolu tulemusena, üks neist on rongidele antud eesõigus (ehk autode diskrimineerimine). Aga mitte ainult. Näiteks alandab rongide saastekogust näiliselt ka see, et sageli ei ole raudteed pidi võimalik kaupa toimetada nii otse, kui maanteed mööda. Sellega lisandub kilomeetreid (saavad rohkem tonnkilomeetreid kirja kui sama kauba veol samade sihtpunktide vahet veoautoga), ja nagu teada, on pikem ühtlase kiirusega sõit ühiku kohta säästlikum kui lühikeste otste tegemine (kiirendamine ja pidurdamine suure osakaaluga sõidus). Toon neid näiteid lihtsalt selleks, et inimesed ei suhtuks põhjendamatult halvustavalt maanteetransporti, mis loosungite: "viis korda saastavam!" jne toimel on kerge sündima. Ahjaa, raudteel on samatasandilisi ülesõite harvem kui autoteel ristmikke. Ja vastupidise eesõiguse korral saab ju ka rong aegsasti hoo maha võtta kui ülesõidukohale läheneb - ülesõidukohtade asukohad on ju teada. Auto lähenemisest võib märku anda samasugune raudteefoor, nagu praegu annab autodele märku rongi lähenemisest. :D Mulle füüsikatunnis õpetati, et pidurdamisel mass taandub valemitest välja ja pidurdudmaa sõltub peamiselt kiirusest ja hõõrdetegurist. Kuna nii reisirongide kui ka kaubarongide rattad on samast materjalist ja sama proofiiliga, peaks nende hõõrdetegurid olema võrdsed. Seega peaks kaubarong korras pidurite korral saama sama kiiresti pidama kui reisirong. St. mida suurem mass, seda suurem on inerts, aga seda suurem on ka hõõrdejõud ehk siis pidurdusvõime. ---[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 25. aprill 2017, kell 15:59 (EEST)

 

Võtsin maha kaitse. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 25. aprill 2017, kell 14:21 (EEST)