Erinevus lehekülje "Vanakreeka põllumajandus" redaktsioonide vahel

P
Koondasin skripti abil viited
(Uus lehekülg: 'pisi|Oliivide korjamine. [[Briti Muuseum.]] Põllumajandus oli Vana-Kreeka majanduse alus. Ligi 80% rahvastikust oli selle te...')
 
P (Koondasin skripti abil viited)
[[Pilt:Amphora olive-gathering BM B226.jpg|pisi|Oliivide korjamine. [[Briti Muuseum]].]]
[[Põllumajandus]] oli [[Vana-Kreeka]] majanduse alus. Ligi 80% rahvastikust oli selle tegevusalaga seotud.<ref>Hinnang L.name="86noN" Migeotte raamatust ''L'Économie des cités grecques'', p. 55.</ref>
 
==Keskkond==
Teisalt sobis Kreeka pinnas väga hästi [[oliiviõli]] andvate [[oliivipuu]]de kasvatamiseks. Oliivipuude kasvatamine ulatub Kreeka varajasse ajalukku ning tegemist oli pikaajalise investeeringuga: läheb rohkem kui kakskümmend aastat enne kui puu vilja kannab ning puu kannab vilja üle aasta. Ka [[Viinamari|viinamarjad]] kasvavad kivisel pinnal hästi, kuid vajavad suurt hoolt. Viinamarju kasvatati alates [[Pronksiaeg|pronksiajast]].
 
Neid peamisi kultuure täiendasid juurvilja- ([[kapsas]], [[sibul]], [[küüslauk]], [[Lääts (kaunvili)|läätsed]], [[Kikerhernes|kikerherned]], [[Uba|oad]]) ja ürdiaiad ([[Aedsalvei|salvei]], [[Münt (perekond)|münt]], [[Aed-liivatee|tüümian]], [[piparrohi]], [[Harilik pune|pune]]). Vana-Kreeka puuviljaaiad sisaldasid [[Harilik viigipuu|viigipuid]], [[Harilik mandlipuu|mandlipuid]] ja õuna- ning pirnipuid.<ref>Signe Isagername="1x3ue" & Jens E. Skydsgaard. ''Ancient Greek Agriculture: An Introduction'', Routledge, 1995 (ISBN 0-415-11671-6). p.41.</ref> Lisaks kasvatati ka õlitaimi: [[Harilik lina|lina]], [[Harilik seesam|seesam]] ja [[moon]].
 
===Loomakasvatus===
[[Hobune|Hobuseid]], kes olid märgiks luksusest ja [[aristokraatia]]st, kasvatati [[Tessaalia]] ja [[Argolída]] tasandikel. [[Vana-Kreeka]] [[komöödia]] "Pilved", mille autor on [[Aristophanes]], kirjeldab Ateena aristokraatide ratsutamisega seotud snobismi: komöödia peategelase poeg on võidusõiduhobustest sõltuvuses ning laostab nii oma isa.
 
On tõenäoline, et suurem osa talunditest praktiseeris mingit piiratud loomakasvatust ja majapidamises olid olemas kodulinnud või pudulojused, kes sõid tühermaal rohtu või kellele söödeti toidujäänuseid. Leidus ka majapidamisi, kus ühendati nii loomakasvatus kui põllutööd ning leidus ka vaid loomakasvatusele spetsialiseerunud majapidamisi. On leitud ka raidkiri<ref>Migeotte, Leopold.name="YC1Wl" ''L'emprunt public dans les cités grecques. Recueil des documents et analyse critique'', Sphinx and Belles Lettres editions, Quebec-Paris, 1984.</ref>, kus mainitakse kedagi Eubolost [[Eláteia]]st (Vana-Kreeka [[Phokis]]e piirkonnas), kes oli 220 pealise karja, hobuste ja vähemalt 1000 lamba ja kitse omanik. Lambakarju karjatati orgude (talvel) ja mägede (suvel) vahet ning leidus linnu, kus pidi sealt karjaga läbi minemise või seal peatumise eest maksu maksma.
 
Mõnikord kasvatati ka lehmi, kuid need ei olnud nii levinud kui teised koduloomad.
[[Puit]]u kasutati peamiselt kodusel otstarbel: puidust valmistati nii hooneid, vankreid kui ka [[Ader|atrasid]]. Mägismaal asuvad metsad kadusid kitsede karjatamise ja söe tootmise tulemusena ning hiljem pidi puitu importima (eriti laevade ehitamiseks).
 
[[Mesindus]]est saadi mett, ainsat Vana-Kreekas tuntud suhkruallikat: tollastel kreeklastel puudus ligipääs [[Suhkruroog|suhkruroole]]. Atika [[Ymittós]]e piirkond oli tuntud seal toodetud mee kvaliteedi pärast.<ref>Strabon. name="Geograafia0l4vg", 9.1.23.</ref> Mesindussaadusi kasutati ka meditsiinis ja [[mõdu]] valmistamisel. Lisaks kasutati nii pronksist kujude valmistamisel kui ka meditsiinis [[mesilasvaha]].
 
Maaharimiseks kasutatud tööriistade ja relvade valmistamisel kasutati [[pronks]]i.
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] pani "liturgia" (''λειτουργία'', ''leitourgía'': sõna-sõnalt "avalik töö") nime kandev tava vastutuse ühiskondlike teenuste osutamise eest suuresti rikaste õlgadele ning see omakorda viis suurte maaomandite kahanemiseni. On hinnatud, et enamik [[hopliit]]ide klassi kuulunud kodanikke omasid ligikaudu 5 [[hektar]]it maad. [[Sparta]]s viisid [[Lykurgos]]e reformid maa põhjaliku ümberjagamiseni nii, et igale kodanikule jagati 10 kuni 18 hektari suurused maatükid (nn ''kleroi''). Mujal võtsid [[türann]]id ette jõukatelt poliitilistelt vastastelt ära võetud maade jagamist.
 
Alates [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] hakkasid maavaldused kogunema üksikute maaomanike kätte. Seda ka Spartas, kus [[Aristoteles]]e järgi "on maa läinud väheste kätesse" ("Poliitka, II, 1270a).<ref>[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc name=Perseus%3Atext%3A1999.01.0058&query=book%3D%232&chunk=book"S0KEV" Aristotle in 23 Volumes, Vol. 21, trans H. Rackham 1944]. Vaadatud 10.06.2006.</ref> Sellest hoolimata ei saavutanud aristokraatlikud maavaldused Kreekas kunagi suurte Rooma [[latifundium]]idega võrreldavat ulatust: klassikalisel ajajärgul omas jõukas [[Alkibiades]] näiteks vaid 28 hektarit maad ([[Platon]], ''1 Alcibiades'', 123c).<ref>[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc name=Perseus%3Atext%3A1999.01.0176;query=section%3D%23100;layout=;loc=Alc.%201.123d"jJd2Q" Plato in Twelve Volumes, Vol. 8 trans W.R.M. Lamb 1955]. Vaadatud 10.06.2006.</ref> Igal juhul jäi maa jõukuse mõistega lähedalt seotuks.
 
Osa Vana-Kreeka maadest oli mõeldud avalikuks kasutamiseks ja/või oli see püha. Igal linnal oli sellist maad ning on hinnatud, et klassikalise perioodi Ateenas moodustasid sellised maad kümnendiku haritavast maast. Sellised maad kuulusid linnale (Atika puhul deemile) või mõnele templile ja linn andis neid üksikisikutele rendile.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="86noN">Hinnang L. Migeotte raamatust ''L'Économie des cités grecques'', p. 55.</ref>
<ref name="1x3ue">Signe Isager & Jens E. Skydsgaard. ''Ancient Greek Agriculture: An Introduction'', Routledge, 1995 (ISBN 0-415-11671-6). p.41.</ref>
<ref name="YC1Wl">Migeotte, Leopold. ''L'emprunt public dans les cités grecques. Recueil des documents et analyse critique'', Sphinx and Belles Lettres editions, Quebec-Paris, 1984.</ref>
<ref name="0l4vg">Strabon. "Geograafia", 9.1.23.</ref>
<ref name="S0KEV">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0058&query=book%3D%232&chunk=book Aristotle in 23 Volumes, Vol. 21, trans H. Rackham 1944]. Vaadatud 10.06.2006.</ref>
<ref name="jJd2Q">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0176;query=section%3D%23100;layout=;loc=Alc.%201.123d Plato in Twelve Volumes, Vol. 8 trans W.R.M. Lamb 1955]. Vaadatud 10.06.2006.</ref>
}}
 
==Bibliograafia==
75 732

muudatust