Vikipeedia

Kaardiprojektsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
HVirro (arutelu | kaastöö)
33 muudatust
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
5. rida:
== Kaardiprojektsioonide liigitamine ==
Projektsioone liigitatakse mitme erineva printsiibi järgi. Seda on tehtud projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (näiteks poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitamisel lähtutud projektsioonide siirdepinnast ning seda kirjeldavast paralleelide ja meridiaanide üldkujust.
[[Pilt:Kaardiprojektsiooni klassid.gif|pisi|249x249px|Kolm peamist kaardiprojektsiooni klassi: silindriline, kooniline ja tasandiline. <ref>{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URLname=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map"JXkVB" Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>]]
 
=== Kaardiprojektsiooni klassid ===
Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme peamiselt kasutatava siirdepinna -– tasandi, silindri ja koonuse -– alusel. [[Paralleel|Paralleelide]] ja [[Meridiaan|meridiaanide]] kuju ehk kaardivõrk nende kolme põhiklassi normaalaspekti puhul (normaalvõrk) on iseloomulik ja hästi äratuntav -– meridiaanid kujutuvad nende puhul alati sirgetena ning paralleelid sirgetena või kontsentriliste ringjoontena. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassidega on moodustatud pseudoklassid. Pseudoklasside projektsioonid on saadud reeglina põhiklasside modifitseerimise teel ja säilitavad normaalaspekti korral paralleelide kuju. Lisaks eristatakse kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval ka polükooniliste projektsioonide klass. Kuna suur hulk projektsioone ei ole viidavad eelpoolnimetatud klasside alla, siis lisandub kaardiprojektsiooniklasside nimistusse alati ka kokkuleppeliste projektsioonide klass:
* silindrilised projektsioonid
* [[pseudosilindrilised projektsioonid]]
18. rida:
* kokkuleppelised e muud projektsioonid
 
=== Kaardiprojektsiooni aspektid<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni"3oQCf" aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===
[[Pilt:Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral- normaal-, põik- ja kaldaspekt..gif|pisi|571x571px|Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt.<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni"3oQCf" aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni"3oQCf" aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref>]]
Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Ühel projektsioonil võib olla mitu aspekti ning kuna matemaatiliselt on arvutuseeskirjad iga aspekti jaoks erinevad, loetakse neid erinevateks projektsioonideks. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad.
 
28. rida:
'''Kaldaspekti''' puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul.
 
=== Kaardi projitseerimisviisid<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi"3MXsg" projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===
[[Pilt:Ortogonaalne ja tsentraalne (gnomooniline) projitseerimisviis.gif|pisi|a) ortogonaalne projektsioon
b) tsentraalne (gnomooniline) projektsioon
36. rida:
]]
Tüüpilisemad kaardi projitseerimisviisid on:
* ortogonaalne projektsioon -– projitseeritakse tasapinnale paralleelsete sirgete abil. See tähendab, et iga punkti jaoks Maal leitakse lähim punkt tasapinnal. Näiteks foto planeedist [[Maa (planeet)|Maa]], mis on tehtud piisavalt kaugelt (näiteks [[Kuu|Kuult]]), on ortogonaalne projektsioon Maast. Praktikas leiab ortogonaalne projektsioon kasutamist topograafiliste plaanide puhul. [[Väikesemõõtkavaline kaart|Väikesemõõtkavaliste kaartide]] korral võimaldab see viis pindalamoonutusi hoida minimaalsetena.
* tsentraalne (gnoomiline) projektsioon -– projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes. Lihtne geomeetriline lahendus, mille oluline omadus on see, et mitmetel selle projektsiooniga kaartidel kujutatakse kõige lühemad jooned kahe punkti vahel sirgjoontena.
* stereograafiline projektsioon -– projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel. Tegu on klassikalise projitseerimisviisiga, mis tasandilise siirdepinna korral annab õigenurkse kaardi.
* [[Perspektiiv|perspektiivne]] projektsioon -– projitseerimiskese asub mis tahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Perspektiivse projektsiooniga kaartidel on võimalik kujutada Maad, nagu see näib lennult vaadatuna. Näiteks on perspektiivse projektsiooniga kosmoses tehtud fotod Maast.
 
=== Moonutused kaardil<ref name="vgptW" /> ===
=== Moonutused kaardil<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===▼
[[File:Tissot mercator.png|thumb|Kartograafilisi moonutusi iseloomustavad ellipsid Mercatori projektsiooni näitel.]]
Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Kõikide kaardiprojektsioonide puhul esineb kaardimoonutusi. Kaardiprojektsioon valitakse vastavalt kaardi kasutuseesmärgile, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis kindlas olukorras vastuvõetavamad kui teisega kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on piiramatul hulgal<ref>{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiriname=Flattening"BaWdZ" the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref>. Üks ja sama kujund [[Maaellipsoid|maaellipsoidil]] annab nelja klassikalise [[Projitseerimine|projitseerimisviisi]] korral tasapinnale erinevaid tulemusi.
 
[[Kartograafia|Kartograafias]] vaadeldakse olulisemate moonutustena:
54. rida:
Kaardiprojektsioonide väljatöötamise ja kasutamise kõige olulisem küsimus seisneb just moonutuste jaotumises kaardipinnal. Sageli on eesmärgiks konstrueerida projektsioon, mille puhul kas teatud liiki moonutus puudub või see püsib etteantud piirides.
 
=== Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO" /> ===
=== Projektsiooni omadused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===▼
Moonutuste iseloomu alusel räägitakse projektsiooni omadustest. Enamasti rühmitatakse projektsioonid omaduste järgi konformseteks, õigenurkseteks, õigepindseteks (ekvivalentsed), õigepikkuselisteks, vähimmoondelisteks ja sobedateks.
 
98. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="JXkVB">{{Netiviide|Autor=R. Knippers|URL=https://kartoweb.itc.nl/geometrics/Map%20projections/mappro.html|Pealkiri=Map Projections|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>
<ref name="3oQCf">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_aspekt.html|Pealkiri=Projektsiooni aspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref>
<ref name="3MXsg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/projviis.html|Pealkiri=Kaardi projitseerimisviis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref>
▲=== Moonutused kaardil<ref name="vgptW">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/moonutused.html|Pealkiri=Moonutused kaardil|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===
<ref name="BaWdZ">{{Raamatuviide|autor=Snyder, John P.|pealkiri=Flattening the earth: two thousand years of map projections.|aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=0-226-76746-9}}</ref>
▲=== Projektsiooni omadused<ref name="YT1JO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_omad.html|Pealkiri=Projektsiooni omadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.04.2017}}</ref> ===
}}
 
[[Kategooria:Kaardiprojektsioonid| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kaardiprojektsioon"