Belau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendus |
|||
12. rida:
| riigikeel = [[belau keel|belau]] ja [[inglise keel|inglise]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Ngerulmud]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Tommy Remengesau]]
18. rida:
| valitsusjuhi_nimi =
| pindala = 490
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis =
| rahvaarv_viide = <ref>
| iseseisvus = 1. oktoober 1994
| valuuta = [[USA dollar|dollar]] (USD)
35. rida:
}}
'''Belau Vabariik''' (vanemas kirjapildis ja angloameerika kultuuriruumis '''Palau''') on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[lääs|lääneosas]] [[Mikroneesia]] regioonis, umbes 500
==Nimi==
Riigi nimi tuleneb [[belau keel|belaukeelsest]] sõnast "beluu", mis tähendab "küla".
==Asend==
Belau asub [[Okeaania]] läänepoolseimas osas. Belaul on merepiir [[Indoneesia]], Filipiinide ja [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikidega]]. Saared hõlmavad kokku 237 850 ruutmiili (616 028 km²) suuruse ookeaniala Vaikses ookeanis.
Belaust läänes asuvad Filipiinid ja lõunas Indoneesia. Riigist 528 meremiili kaugusel asub [[Manila]] ja 722 meremiili kaugusel [[Guam]].
Riigi rannajoone kogupikkus on 1519 kilomeetrit.
==Loodus==
[[File:Palau_Islands_aerial_view.jpg|thumb|250px| Belau saared.]]
Belau hõlmab 340 saart, millest 8 on asustatud. <ref>[http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]</ref> Saared moodustavad 6 saartegruppi. Enamik saari on vulkaanilist päritolu. Riigi kõrgeim tipp on Mount Ngerchelchuus, mis ulatub 242 meetrit üle merepinna.
Riigi suurim saar [[Babelthuap]] hõlmab 80% riigi maismaa pindalast. See on ühtlasi Mikroneesia suurim saar Guami järel. Riigi teised suuremad saared on Oreor ja Angaur.
Riigis esineb 4 tüüpi saari: vulkaanilise tekkega saari, lubjakivist moodustunud saari, madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Palau.html Ülevaade Belau loodusest.]</ref>
Riigi suurim [[laguun]] on Pkurengel Komebaili laguun, mis hõlmab 1267 km².
Belaul asub umbes 80 väikest riimveelist järve. Babelthuapi saarel paiknev [[Ngardoki järv]] on suurim mageveekogu terves Mikroneesias. Riigi suuruselt teine järv on Ngergall Pond. Ka kõik riigi jõed ja ojad paiknevad Babelthuapi saarel. Riigi pikimad jõed on Ngerdorchi jõgi ja Ngermeskangi jõgi. [[Valgla]]d moodustavad Ngeredekuu, Ngerdorchi, Ngrikiili ja Diongradidi jõed.
<ref>[www.palauconservation.org%2Fcms%2Fimages%2Fstories%2Fresources%2Fpdfs%2Frivers%2520%26%2520streams.pdf "Rivers and Streams." Palau Conservation Society.]</ref>
===Taimestik===
Metsaga on kaetud 87,6% riigi pindalast. Rannikualal leidub mangroovimetsi ja jõgede ääres soometsi. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Palau.html Ülevaade Belau loodusest.]</ref> Belau loodusest on leitud 724 liiki kõrgemaid taimi. <ref>CRAIG M. COSTION. "Plant Endemism, Rarity, and Threat in Palau, Micronesia: A Geographical Checklist and Preliminary Red List Assessment". Micronesica 41(1): 131–164, 2009.</ref>
===Loomastik===
Ainus [[kahepaiksed|kahepaikse]] liik on [[endeem]]ne ''Cornufer pelewensis''. <ref>[http://amphibiaweb.org/index.html Kahepaiksete andmebaas. Palau.]</ref>
Belaul leidub 21 riiki [[roomaja]]id, kellest 5 on endeemsed. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Palau.htm Ülevaade Belau loodusest.]</ref>
Riigis on kirjeldatud 164 linnuliiki, neist 12 on endeemsed. <ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=PW Denis Lepage. "Avibase." Palau.]</ref> Riiginimega seotud lindudest leidub Belaul palau salangaani, palau öösorri, palau maatuvi, palau rohetuvi, palau safiirlindu, palau lehviksaba, palau rädilindu ja palau pälli.
Riigis leidub 8 liiki [[imetaja]]id, kellest endeemne on [[käsitiivalised|käsitiivaline]] ''Pteropus pelewensis''.
===Keskkonnaprobleemid===
Belau kõige tõsisemaks keskkonnaprobleemiks on reoveepuhastite puudumine. Ülemaailmne kliimasoojenemine ohustab ookeanis asuvaid korallriffe. Tõsiseks probleemiks on ka ülepüük ja röövpüük kalanduses.
===Kliima===
Belaul valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[mai]]st [[november|novembrini]]. [[Juuni]]st novembrini võivad saari tabada [[taifuun]]id.
Riigi keskmine ööpäevane temperatuur kõigub +24°C ja +31°C vahel. [[2011]]. aastal mõõdeti riigis kõige madalam temperatuur +18°C ja kõige kõrgem +33°C. <ref>[http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]</ref>
==Riigikord==
[[File:Palau_National_Diet.JPG|thumb|250px| [[2006]] valminud Belau Kapitooliumi ehitamine maksis 45 miljonit USD.]]
Belau on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht ja määrab ametisse ministrid. President valitakse ametisse üldistel valimistel 4-aastaseks ametiajaks. Viimastel presidendivalimistel [[2016]] kogus [[Tommy Remengesau]] 51,3% häältest.
[[Seadusandlik võim]] kuulub 2-kojalisele Rahvuskongressile (''Olbiil Era Kelulau''). Senatis on 9 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Saadikutekojas on 16 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks.
Riigis puuduvad poliitilised parteid.
[[Põhiseadus]] jõustus [[1. jaanuar]]il [[1981]]. Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus, kuhu kuuluvad ülemkohtunik ja 3 kohtunikku.
Traditsioonilise omavalitsusliku tasandi madalaim üksus on küla. Pealikud haldavad mitut küla. Pealikud on teineteisega moodustanud föderatsioonid. Belau saared jagunevad Põhja-Föderatsiooniks ja Lõuna-Föderatsiooniks, mida juhivad ülempealikud.
Belaul on välisesindused Filipiinidel, [[Hiina]]s, [[Jaapan]]is ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s. Hiina, Jaapan ja USA omavad Belaus välisesindusi. Filipiinid sulgesid oma esinduse Belaus [[2012]]. aastal, kuna riikidel on omavahelisi territoriaalvaidlusi.
Esimese mitte Vaikse ookeani äärse riigina tunnustas Belau iseseisvust [[Iisrael]].
==Haldusjaotus==
Pealinn [[Ngerulmud]] paikneb [[Babelthuap]]i saarel. Riigi esimene pealinn oli [[Koror]].
Belau jaguneb 16 osariigiks:
{| class="sortable wikitable"
121. rida ⟶ 172. rida:
| align="right"|100
|}
==Riigikaitse==
Belaul puudub sõjavägi. Assotsieerumisleppe alusel tagab 50 aasta jooksul Belau riigikaitse USA. Riigis tegutsevad politseijõud.
==Majandus==
==Taristu==
Belaus on 3 lennuvälja. Riigi peamine [[sadam]] on [[Koror]]. Riigi teedevõrgu seisukorra kohta puuduvad usaldusväärsetest allikatest andmed.
==Rahvastik==
Belaus elas 17 661 inimest 2015. aasta andmetel. Suurima rahvaarvuga saar on [[Koror]], kus elab 2/3 riigi rahvastikust ja mis on ka riigi majanduskeskuseks. <ref>[http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]</ref> Riigi keskmine rahvastikutihedus on 42,5 inimest/km². Kõige suurem rahvastikutihedus on Korori osariigis, kus see on 202,7 inimest/km². Väikseim rahvastikutihedus on Ngaremlengui osariigis, kus see on 5,7 inimest/km².
Riigis on kaks linna: Koror ja Airai.
[[2005]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 49,4% rahvastikust [[katoliiklus|katoliiklased]].
== Ajalugu ==
Tänapäeva Belau haldusalasse jäävatele saartele tulid esimesed asukad [[negriitod]] umbes 3000 aastat eKr Filipiinidelt. [[12. sajand]]il saabusid [[Sunda saared|Sunda saartelt]] riigi praegused asukad. [[1522]] märkas Sonsoroli saart [[Fernão de Magalhães]]i laeva meeskond. [[16. sajand]]ist kuulus Belau [[Hispaania]]le. [[1697]] pääses grupp belaulasi laevahukust ja tšehhi misjonär Paul Klein pani nende loo kirja. [[18. sajand]]i algul üritasid [[jesuiidid|jesuiidi]] [[preester|preestrid]] Belau elanike misjoneerida, kuid tulutult.
[[1885]]. aastal liideti saared Hispaania aladega Vaikses ookeanis. [[1899]]. aastal müüs Hispaania saared [[Saksamaa]]le. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus hõivasid piirkonna [[jaapanlased]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal läksid saared [[1944]] Peleliu merelahingu järel Ameerika Ühendriikide valitsuse alla. [[1979]]. aastal otsustasid saared mitte ühineda [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikidega]]. [[1981]] saavutasid saared suveräänsuse ja [[1982]] sõlmiti USA-ga vaba-assotsieerumise leping, mis ratifitseeriti [[1993]].
[[1. oktoober|1. oktoobril]] 1994. aastal saavutas riik iseseisvuse. [[15. detsember|15. detsembril]] 1994 sai Belau [[ÜRO]] liikmeks. [[Juuni]]s [[2009]] otsustas Belau võtta vastu 17 [[Guantánamo vangla]]s peetavat [[uiguurid|uiguur]]i. [[Oktoober|Oktoobris]] 2009 asus Belaule 6 uiguuri.
== Eesti ja Belau suhted ==
[[Eesti]] sõlmis Belauga [[diplomaatilised suhted]] [[8. november|8. novembril]] [[2013]].
==Haridus==
Üldine koolikohustus kehtib Belaus 16-eluaastani. Ainus kõrgharidusasutus on 1993 loodud Belau kolledž.
==Kultuur==
Belau saarte traditsiooniline ühiskond on matriarhaalne.
Riigi elanike populaarseim spordiala on [[korvpall]]. Belau korvpallimeeskond on võitnud kolmel korral Mikroneesia mängudel.
Riigis asub Mikroneesia vanim [[muuseum]], [[1955]] rajatud Belau Rahvusmuuseum. <ref>[http://www.belaunationalmuseum.net/ Belau Rahvusmuuseumi koduleht.]</ref> 1999 avati Etpisoni muuseum. <ref>[http://www.etpisonmuseum.org/ Etpisoni muuseumi koduleht.]</ref>
Belaul võeti [[1968]] esilinastunud mängufilmi "Hell in the Pacific" võtted.
==Vaata ka==
| |||