Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
65. rida:
Esialgu maksid leedu hõimud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. Järelikult pidid leedulased sel ajal hakkama paremini organiseeruma ja omavahel tihedat koostööd tegema.
12. sajandi lõpust on teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava (muinasmaakond)|Dainava]], [[Deltuva]], [[Karšuva]], [[Lietuva]], [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. Aastal [[1219]] on nimetatud 22 vürsti.
[[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusena jäi Leedu ainukeseks paganlikuks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] ääres, mis jäi [[roomakatoliku kirik]]u [[Rooma paavst]]i poolt suunatud ristisõdade käigus relva jõul vallutamata ja ristiusustamata. [[Saksa ordu]] vallutas ja alistas [[baltlased|balti hõimud]], [[preislased]] ning [[Mõõgavendade ordu]] [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]. Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu/[[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] alasi eraldas [[baltlased|baltlaste]] [[žemaitid]]ega asustatud [[Žemaitija]] Lääne-Leedus.
| |||