Ava peamenüü

Muudatused

Täiendus
| valitsusjuhi_nimi = [[Gaston Browne]]
| pindala = 441
| rahvaarv = 8179985 567
| rahvaarv_seis = 2011
| rahvaarv_viide = <ref>2011. aasta rahvaloenduse andmed. [http://apps.unep.org/redirect.php?file=/publications/pmtdocuments/-Antigua%20and%20Barbuda:%202011%20Population%20and%20Housing%20Census-2014Antigua%20and%20Barbuda_population%20census_2011.pdf ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maade majanduskomisjoni portaal.]. Vaadatud 20.04.2017.</ref>
| rahvaarv_viide = <ref>Rahvaloenduse andmed 28. mai seisuga. [http://www.geohive.com/cntry/antigua.aspx GeoHive]. Vaadatud 20.03.2015.</ref>
| iseseisvus = [[1. november]] [[1981]]
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD)
| märkused =
}}
 
'''Antigua ja Barbuda''' on saareriik [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] mandrite vahel [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillide saarestikus]]. Riik kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se.
 
== Nimi ==
Riigi nimi "Antigua ja Barbuda" tuletub [[hispaania keel]]est ja koosneb kahest osast, mis osutuvad riigi kahele suurimale saarele. Sõna "antiguo" tähendab "antiikset" ja selle andis suurimale saarele [[Christoph Kolumbus]] [[Sevilla katedraal]]is asuva [[Neitsi Maarja]] (''Santa Maria la Antigua'') [[ikoon]]i järgi. Sõna "barbuda" tähendab "habetunud" ja iseloomustas kas vanu [[viigipuu|viigipuid]] või [[habe]]tunud kohalikke elanikke.
 
== Asend ja loodus ==
 
Antigua ja Barbuda asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] kohal, kus saavad kokku [[Tuulealused saared|TuulealusedTuulealuste]] ja [[Tuulepealsed saared|Tuulepealsete saarte]] piiril. Riigist lõunasse[[lõuna]]sse jääb [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Guadeloupe]] (neidalasid eraldab [[Guadeloupe'i väin]]), edelasse[[edel]]asse jääb [[Suurbritannia]]le kuuluv [[Montserrat]], [[lääs|läände]] jääb [[Saint Kitts ja Nevis]] ning [[loe|loodesse]] Prantsusmaale kuuluv [[Saint-Barthelemy]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 134</ref> Riigist [[ida]]s on [[Atlandi ookean]] ja läänes [[Kariibi meri]].
 
Riigi rannajoone kogupikkus on 153 kilomeetrit. Maismaa pikimad vahemaad asuvad [[Antigua]] saarel, kust [[põhi|põhjast]] lõunasse on 22,4 kilomeetrit ja idast läände 14,4 kilomeetrit. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Antigua-and-Barbuda.html Ülevaade riigist.]</ref>
 
== Loodus ==
[[Pilt:Antigua ja Barbuda.png|pisi|Antigua ja Barbuda kaart]]
'''Antigua ja Barbuda''' on saareriik [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]].
 
Riik koosneb kahest suuremast asustatud saarest ([[Antigua]] lõuna pool ja [[Barbuda]] põhja pool) ning hulgast väikestest asustamata saartest, millest [[Redonda]] asub suhteliselt eraldi, Antiguast tükk40 maadkilomeetrit lääneedelas, märksa lähemal [[Nevis]]ele ja Montserrat'le, mille vahel ta asub.<ref name=SMA/> Riigi suurim saar on Antigua, [[pindala]]ga 280 km². Barbuda pindala on 161 km² ja Redonda saarel 1,3 km². Riigi saared on vulkaanilise tekkega.
Antigual ja Barbudal elas 2006. aasta seisuga 72 000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus oli 184 in/km². 2014. aasta hinnangu järgi elas riigis 91 300 inimest.
 
Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas olevasuv 402 mmeetri kõrgune [[BoggyMount Obama]], mis [[4. august]]il [[2009]] nimetati USA presidendi [[Barack Obama]] järgi ümber. Teised Antillides olevadasuvad riigid on enamastivaldavalt kõrgema kõrgemadmäetipuga.<ref name=SMA/>
1996. aasta seisuga olid saarlastest 89% neegrid. 2,4% olid valged, 4,4% segaverelised.
 
Riigi rannajoon on mitmekesine. Barbuda rannikul onleidub [[korallriff]]e.<ref name=SMA/>
== Asend ja loodus ==
 
Mets hõlmab 22,3% riigi pindalast. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ac.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Riigi looduses leidub 1158 liiki kõrgemaid taimi. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Antigua_and_Barbuda.htm Ülevaade riigi loodusest.]</ref>
Antigua ja Barbuda asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] kohal, kus saavad kokku [[Tuulealused saared|Tuulealused]] ja [[Tuulepealsed saared]]. Riigist lõunasse jääb [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Guadeloupe]] (neid eraldab [[Guadeloupe'i väin]]), edelasse jääb [[Suurbritannia]]le kuuluv [[Montserrat]], läände jääb [[Saint Kitts ja Nevis]] ning loodesse Prantsusmaale kuuluv [[Saint-Barthelemy]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 134</ref>
 
Riigis leidub 3 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'', ''Eleutherodactylus martinicensis'' ja ''Rhinella marina''. <ref>[http://amphibiaweb.org/index.html Kahepaiksete andmebaas. Antigua ja Barbuda.]</ref>
Riik koosneb kahest suuremast asustatud saarest ([[Antigua]] lõuna pool ja [[Barbuda]] põhja pool) ning hulgast väikestest asustamata saartest, millest [[Redonda]] asub suhteliselt eraldi, Antiguast tükk maad lääneedelas, märksa lähemal [[Nevis]]ele ja Montserrat'le, mille vahel ta asub.<ref name=SMA/>
 
Riigis leidub 21 liiki [[roomajad|roomajaid]], kellest 10 liiki on endeemsed. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Antigua_and_Barbuda.htm Ülevaade riigi loodusest.]</ref> <ref>[http://lntreasures.com/antiguar.html Antigua ja Barbuda endeemsed liigid.]</ref>
Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas olev 402 m kõrgune [[Boggy]]. Teised Antillides olevad riigid on enamasti kõrgemad.<ref name=SMA/>
 
Riigis on registreeritud 185 linnuliiki, neist endeemne on barbuda säälik (''Setophaga subita''). <ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=AG Denis Lepage. Avibase. Antigua and Barbuda.]</ref>
Barbuda rannikul on [[korallriff]]e.<ref name=SMA/>
 
[[Imetaja]]id leidub looduses 8 liiki.
==Riik==
===Haldusjaotus===
 
Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[september|septembrist]] [[november|novembrini]]. Aastane sademetehulk küündib 990 mm. Riigi ööpäevane keskmine temperatuur on +27°C. Saari tabavad keskmiselt korra aastas [[orkaan]]id. Kuna riigis puuduvad [[mageveekogu]]d ja [[allikas|allikaid]] on vähe, ähvardavad saari sageli [[põud|põuad]].
Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (''parish'') ja sõltkondadeks (''dependency''). Sõltkonnad on Barbuda ja Redonda saar. Antigua saar jaguneb kuueks vallaks:
 
== Riigikord ==
Antigua ja Barbuda on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on [[Suurbritannia]] kuninganna [[Elizabeth II]], kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.
 
[[Seadusandlik võim]] kuulub 2-kojalisele parlamendile. [[Senat]]i 17 liiget määrab ametisse kindralkuberner. Esindajatekoja 17 liiget saavad ametisse valimiste järel 5-aastaks. Viimased valimised peeti 2014, mille tulemusena sai Antigua Tööpartei Esindajatekojas 14 kohta ja Ühendatud Progressiivne Partei 3 kohta.
 
Praegune põhiseadus jõustus [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1981]]. Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.
 
=== Haldusjaotus= ==
[[File:Antigua_St._John%C2%B4s.JPG|thumb|250 px| Vaade Antigua ja Barbuda pealinnale [[Saint John's]]ile.]]
Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (''parish'') ja sõltkondadeks (''dependency''). Sõltkonnad on Barbuda ja Redonda saar. AntiguaRiigi saarpealinn jagunebon kuueks[[Saint vallaks:John's]].
 
Antigua saar jaguneb kuueks vallaks:
{|
|-valign=top
| [[Pilt:Antigua parishes english.png|250px]]
|}
 
== Rahvastik ==
Antigual ja Barbudal elas [[2006]]. aasta seisuga 72 000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus oli 184 in/km². 2014.Enamik aastarahvastikust hinnanguon järgi[[Aafrika]] elas riigis 91 300 inimestpäritoluga.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 85 567 elanikku, kellest 40 986 olid mehed ja 44 581 naised. 68,5% rahvastikust oli sündinud Antigua ja Barbudas, 30,2% mujal. Seejuures 3710 elanikku oli pärit [[Guajaana]]st ja 3333 elanikku [[Jamaika]]lt. 8,7% rahvastikust oli omandanud [[kõrgharidus]]e.
 
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 17,6% rahvastikust [[anglikaanid]], 12,4% [[adventistid]] ja 12,2% [[nelipühilased]].
 
== Riigikaitse ==
 
Riigi kaitsevõime tagavad Antigua ja Barbuda Kuninglikud Kaitsejõud. Riigis puudub [[ajateenistus]]kohustus. Kaitsejõudude [[tegevteenistus]]es on 170 isikut, lisaks on 75 isikut [[reserv]]is. <ref>David Wragg. "The World Sea Power Guide". Pen & Sword Maritime. 2012.</ref>
 
Kaitsejõudude koosseisus on 1. Antigua ja Barbuda rügement, toetuspataljon, rannavalve ja kadetikorpus. <ref>[http://abdf.gov.ag/ Antigua ja Barbuda Kuninglike Kaitsejõudude koduleht.]</ref>
 
Antigua ja Barbuda sõdurid osalesid [[1983]] USA invasioonis [[Grenada]]le, [[1990]] [[Trinidad ja Tobago]] riigipöördekatse järgses poliitilise olukorra taastamises ja [[1995]] [[Haiti]]l.
 
== Majandus ==
Antigua ja Barbuda tähtsaim majandusharu on tänapäeval [[turism]], mis hõlmab 60% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ac.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Varem sõltus Antigua majandus [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusest. Barbuda elanikud tegelesid kalapüügiga. Riigi majandust tabas tõsiselt [[2008]] [[Suur majandussurutis]]. Teised olulised majandusharud on ehitussektor ja [[kergetööstus]].
 
== Taristu ==
 
Riigi teede kogupikkus on 1170 kilomeetrit, millest kattega teid on 386 kilomeetrit. Riigis on 3 lennuvälja. Peamine sadam on Saint John's.
 
== Ajalugu ==
 
Antigua asustati [[ürgaeg|ürgajal]]. Seda tegid küttidest ja korilastest [[indiaanlased|indiaani hõimu]] [[siboneidsibonid|sibonite]] poolt. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsinikumeetodil]] on kindlaks tehtud, et seesaarte asustamine juhtustoimus umbes 3100 aastat e.m.a.
 
Nendele järgnesid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[saladoidid]], kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva [[Venezuela|Venezuelast]], [[Orinoco]] alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuinikuni [[Puerto Rico|Puerto Riconi]]ni 4. ja 5. sajandil e.m.a. Saladoidid tõid saarele [[põllumajandus]]e. Nad kasvatasid [[mais]]i, [[maguskartul]]it, [[tšillipipar]]t, [[guajaav]]e, [[tubakas|tubakat]], [[puuvill]]a ja kuulsaid antigua [[must]]i [[ananass]]e.
 
AravakidEnamik lahkusidaravakkidest lahkus Antigualt [[1100]]. aasta paiku. Need,Saare kes jäid, vallutati hiljemhõivanud [[kariibid]]e poolt. Kariibid ehitasid paremaid [[laev]]u ja neil olid paremad [[relv]]ad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakid võeti [[ori|orjaks]], aga kariibid harrastasid ka [[inimsööminekannibalism|inimsöömist]].
 
Antiguat kutsusid aravakid ''Wa'ladli''. Tänapäeval nimetavad kohalikud saart ''Wadadli''. Kariibide keeles oli seesaare nimi arvatavasti ''Wa'omoni''.
 
[[Kolumbus]] jõudis Antigua saarele [[1493]]., Tamille nimetasta saarenimetas [[Sevilla katedraal]]is asuva [[ikoon]]i järgi Santa Maria la Antiguaks. [[Hispaanlased]] ei koloniseerinud saart, sest seal polnud palju [[joogivesi|joogivett]], küll aga sõjakaid kariibe.
 
[[Euroopa]]st ja [[Aafrika]]st toodud haigused, alatoitlus ja [[orjus]] tapsid lõpuks peaaegu kõik Kariibi saarte [[pärismaalased]]. Arvatavasti suri neid kõige rohkem [[rõuged|rõugetesse]]. Osa ajaloolasi usub, et suurt osa mängis [[orjus]]eorjuse põhjustatud [[stress]]. Teised usuvad, et väljasuremist soodustas tärkliserikas ja valguvaene dieet, sest indiaanlased olid harjunud seda sööma koos valgurikaste mereandidega, aga pärast orjastamist nad enam mereande ei saanud.
 
[[Inglismaa]] asustas Antigua [[1632]] ja Barbuda [[1684]]. Saartele asutati suhkrurooistandused, mis põhinesid orjatööjõul. [[1666]] vallutas saared Prantsusmaa, kuid pidi samal aastal sealt lahkuma. Orjus keelustati Antigual ja Barbudal [[1834]].
 
[[1. november|1. novembril]] [[1981]] sai Antigua ja Barbuda iseseisvaks [[Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipeaks jäi endiselt [[Elizabeth II]]. SaareRiigi peaministriksesimene jäipeaminister oli Antigua Tööpartei endiseltliider [[Vere Bird]], kes oli seda ametikohta (mitme nimetuse all ja pausiga [[1971]]–[[1976|76]]) täitnud juba aastast [[1960]]. Bird lahkus sellelt kohalt 83-aastasena [[1994]], ja pärast seda oli kuni [[2004]]. aastani peaminister tema poeg [[Lester Bird]]. Ühendatud Progressiivne Partei võitis 2004 ja [[2009]] parlamendivalimistel. Antigua Tööpartei saavutas Esindajatekojas enamuse [[2014]]. aasta parlamendivalimistel.
 
Kuningannat esindab koha peal [[kindralkuberner]]. Esimene kindralkuberner oli kuni [[1993]]. aastani [[Wilfred Jacobs]], teine kindralkuberner kuni [[2007]]. aastani [[James Carlisle]] ja kolmas kuni [[2014]]. aastani [[Louise Lake-Tack]]. Praegu on kindralkuberner [[Rodney Williams]].
 
== Eesti suhted Antigua ja Barbudaga==
 
[[Eesti jalgpallikoondis]] pidas [[22. november|22. novembril]] [[2016]] sõprusmängu [[Antigua ja Barbuda jalgpallikoondis]]ega.
 
== Haridus ==
Antigua ja Barbudas kehtib [[koolikohustus]] 16-eluaastani. Riigis võimaldavad [[kõrgharidus]]t omandada [[1982]] asutatud Antigua Terviseteaduste Ülikool ja [[1972]] loodud Antigua Riiklik Kolledž.
 
== Kultuur ==
Antigua ja Barbuda kultuur on kujunenud valdavalt lääneaafrika ja briti kultuuri mõjul. Riigi populaarsemad muusikastiilid on [[kalüpso]] ja [[soca]].
 
Riigi elanike populaarsemad spordialad on [[kriket]] ja [[jalgpall]]. Antigua ja Barbuda jalgpallikoondis on kohtunud Eesti jalgpallikoondisega.
 
Antigua ja Barbuda sportlased võistlesid esmakordselt [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el [[Montréal]]is. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt [[medal]]eid võitnud.
Kuningannat esindab koha peal [[kindralkuberner]]. Esimene kindralkuberner oli kuni [[1993]]. aastani [[Wilfred Jacobs]], teine kindralkuberner kuni [[2007]]. aastani [[James Carlisle]] ja kolmas kuni [[2014]]. aastani [[Louise Lake-Tack]]. Praegu on kindralkuberner [[Rodney Williams]].
 
==Vaata ka==