Redaktsioon: 23. aprill 2017, kell 17:00 redigeeri 82.131.35.172 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. aprill 2017, kell 18:03 redigeeri eemalda 146.255.183.140 (arutelu) Eemaldatud muudatus 4633748, mille tegi 82.131.35.172 (arutelu) Uuem muudatus →
9. rida: Eesti keeles kasutatakse sõna 'kool' sageli [[õppeasutus]]e [[sünonüüm]]ina, kitsamas tähenduses tähendab see sõna ka '''[[koolimaja]]'''. Osaliselt on selle sõna kasutusvaldkond algsest põhitähendusest kaugenenud – [[elukool]], [[koertekool]], [[puukool]]. Üldiselt on kool määratletud kui õppe-kasvatusasutus organiseeritud õppe, [[kasvatus]]e, [~~koerus~~[haridus]]e jaoks nii kasvavale põlvkonnale kui täiskasvanutele. Sõna "kool" tähistab haridusvaldkonnas: hoonet (hooneid), kus toimub õppimine-õpetamine; omavalitsus-, riigi- või eraõiguslikul alusel toimivat haridusasutust, kus realiseerub inimese (tavaliselt lapse või noore) õigus [[Üldhariduskool\|(üld)haridusele]]; [[kasvukeskkond]]a erinevas vanuses, erinevatest rahvustest, sotsiaalsetest kihtidest ja [[subkultuur]]idest, erinevate isikuomadustega, füüsilise, vaimse ja intellektuaalse potentsiaaliga jne lastele, noortele ja täiskasvanutele; töökohta erinevas rollis isikutele. Kool on tunnistatud ühiskonna jaoks universaalseks institutsiooniks, mis tagab ühiskonna funktsioneerimise, edastades põhiväärtusi ja norme (nt [[Émile Durkheim\|Durkheim]] 1858–1917, [[Michel Foucault\|Foucault]] 1926–1984). Kooli mõiste hõlmab ka väljaspool (üld)haridust toimuva õppimise-õpetamise kohta ja organisatsiooni, nagu nt [[huvikool]]id, [[kunstikool]]id, [[muusikakool]]id jm. Eesti keeles hõlmab kool keeleliselt ka [[kutsekool]]e, [[ülikool]]e, [[rahvaülikool]]e. [[Kool\|Kooli]] üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks [[Sotsialiseerumine\|tööks]]. Sajandeid on filosoofias, praktikas ja poliitikas eksisteerinud lahkarvamused selle suhtes, kas kool on vaid õppimise (akadeemiliste teadmiste ja seonduvate oskuste omandamise) asutus või on kool haridusasutus laias mõttes – kultuuri taastootja, uue kultuuri looja ja õpilaste kasvataja. Olulisim kooli kriitika on seotud kooli pedagoogilise küljega – indoktrineeriv ja autoritaarne, õpilase isiksust ja vajadusi eirav koolimudel tingis 20. sajandi algul reformpedagoogikate ja nn alternatiivkoolide tekke. Kooliga seonduvaid kriitilisi seisukohti on kajastanud nt [[John Dewey]] (1859–1952), P McLaren (1948), [[Paulo Freire]] (1921–1997) jpt, Eestis [[Viive-Riina Ruus]] (1936), [[Tiiu Kuurme]] (1953)<ref name=":1" /> jpt.

Kool: erinevus redaktsioonide vahel