Ühisrahastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TaunoT (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
TaunoT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
32. rida:
Eestis pole ühisrahastamise turg eraldi seadustega määratletud. Samas tuleb alates 2016. aasta märtsist Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi iga krediidiandja omama finantsinspektsiooni tegevusluba, seal hulgas ka ühisrahastamise platvormid. Ettevõtjaid ja investoreid reguleeriv seadusandlus on aga veel nõrk. Samas võib siinkohal ettevõtjaid ja investoreid mingil määral aidata võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus. <ref name="Järelvalvepoliitika">{{netiviide|URL=http://www.fi.ee/?id=18540|Pealkiri=Järelvalvepoliitika|Autor=Finantsinspektsioon}}</ref>
 
Toetus- (inglise keeles ''crowd-sponsoring'') ja laenupõhise (inglise keeles ''crowd-lending'') ühisrahastuse platvormid on riigis tegutsenud mitu aastat ning esimene omakapitalipõhise ühisrahastuse platvorm alustas tegevust 2015. aasta augustis.[[äriingel | Äriinglite]] kogukond on aeglaselt kasvamas. 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustikul EstBAN on praegu ligikaudu 100 liiget. 2014. aastal investeeris see 65 ettevõttesse 4,8 miljonit eurot, tõstes Eesti investeeringute ja SKP suhte üheks kõrgemaks. 2016. aasta algusjärku kavandati Eestis idufirmade toetamise uue seitsmeaastase programmi käivitamist. <ref name="Eesti">{{netiviide|URL=http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf|Pealkiri=Eesti riigiaruanne 2016|Autor=Euroopa Komisjon}}</ref>
 
Eesti spordi ajaloo suurim ühisrahastuskampaania on Sepa Jalgpallikeskus. 2016. aasta juulis valmis Tartus Sepa Jalgpallikeskus, millest kolmandik ehk 150 000 eurot koguti ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha virtuaalsete väljaku ruutmeetrite müügiga.<ref name="Tutvustus">{{netiviide|URL=http://jalgpallikeskus.ee/tutvustus|Pealkiri=Tutvustus|Autor=Sepa Jalgpallikeskus}}</ref>