Kiud: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 190 baiti ,  5 aasta eest
http://eprints.tktk.ee/987/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6%20Kristel%20P%C3%BCss_2015.pdf
(http://eprints.tktk.ee/987/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6%20Kristel%20P%C3%BCss_2015.pdf)
 
==Looduslikud kiud==
 
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks, millest saab kangastelgedel kududa kangast.
[[Pilt:Silkworm & cocoon.jpg|left|pisi|Siidiuss ja puuvill]]
Palju kiude saadakse taimedest. Puuvill pärineb kiutombust, mis moodustab puuvillataimekupra ümber.
Dźuut, sisal ja kanep annavad tugevaid taimseid kiude, mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest.
 
 
 
 
==Keemilised kiud==
 
Esimesed sünteetilised kiud valmistati 20. sajandi alguses. Viskoossiidi tehakse tselluloosist, lahustades puupulp leelises. Seda segu töödeldakse seejärel kemikaaliga, mis muudab ta kleepjaks vedelikuks, mida kutsutakse viskoosiks. Viskoosilahus surutakse seejärel läbi peenikeste aukude väävelhappevanni. Hape muudab viskoosilahuse kõvaks ja moodustab kiud, mis sarnanevad siidiga. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja seejärel kududa siidikangaks.
Sellised kiude nagu nailon, polüester ja akrüül valmistatakse naftast keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad plastidega.
Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikud kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid kangaid, aga samuti kasutatakse neid köite ja vaipade valmistamiseks.
 
== Viited ==
{{viited}}
* 2015, Kristel Püss, [http://eprints.tktk.ee/987/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6%20Kristel%20P%C3%BCss_2015.pdf TEKSTIILKIUD TÄNAPÄEVA RÕIVASTES - NENDE MÕJU KESKKONNALE]
39 456

muudatust