Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Karelian_man_1900.jpg on eemaldatud, sest kasutaja INeverCry kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 16 October 2016. |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
[[Pilt:Many Karelias est.png|
'''Karjalased''' (enesenimetus ''karjalaižet'') on [[soomeugrilased|soome-ugri]] rahvas, mis elab [[Karjala]]s.
{{Rahvanimed|Karelians|Karelier|карелы}}
== Nimetused ==
{|class=wikitable
|-
!Karjalased!!Elukoht!!Enesenimetus!!Märkused
|-
|Päriskarjalased ehk ''vienakarjalased''||Karjala põhja- ja keskosas||''karjalaine'', ''karjalaižet''||[[19. sajand|19.]]–[[20. sajand]]il hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.
|-
|Aunusekarjalased||Karjala lõunaosas||''livgilaine'', ''livviköit''||
|-
|Lüüdikarjalased|| ||''lüüdilaine'', ''lüüdiköit'', ''l´uudikuoit''||Võimalik, et [[etnonüüm]] lähtub [[vene keel|venekeelsest]] sõnast ''люди'' ’inimesed’
|}
[[Pilt:La2-demis-karelian-isthmus.png|thumb|Karjala maakitsus. Kuulub [[Leningradi oblast]]i alla.]]
42. rida ⟶ 22. rida:
== Arv ==
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638, [[Novgorodi kubermang]]us 27 076, [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja Valgemere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288).
57. rida ⟶ 35. rida:
=== Karjalaste arv ===
{|class=wikitable
|-
!Aasta!!Karjalas!!Kokku Venemaal!!Karjala keele oskus!!Karjalaste osakaal<br>Karjalas (%)
|-
|[[1897]]
|
|208 100
|
|42,3%
|-
|100 781
|248 000
|
|38,2%
|-
|[[1939]]
|108 600
|253 800
|
|23,2%
|-
|[[1959]]
|85 500
|167 300
|71,4%
|13,1%
|-
|[[1970]]
|84 200
|146 100
|63,0%
|11,8%
|-
|[[1979]]
|82 140
|138 400
|55,6%
|11,1%
|-
|[[1989]]
|78 928
|124 900
|47,9%
|10,0%
|-
|[[2002]]
|65 651
|93 344
|56,8%
|9,2%
|-
|45 570
|60 815
|
7,4%
|}
== Keel ==
{{Vaata|Karjala keel}}
[[Pilt:Karjalan mummot.jpg
== Kultuur ==
=== Muusika ===
[[Pilt:Kiji Enclos paroissial.JPG|thumb
Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta [[ühehäälsus|ühehäälne]] eepiline laul ehk [[runo]]. Omapärane on tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud ''[[piirileikkilaulu]]''.
143. rida ⟶ 106. rida:
=== Kunst ===
Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada [[neoliitikum]]ist pärit [[kaljujoonis]]eid. Samuti on neoliitikumist säilinud [[kammkeraamika]]t ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksiajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.
154. rida ⟶ 116. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:KarelianNationalFlag.svg|pisi|Karjala rahvuslipp
[[Pilt:Flag_of_Karelian_ASSR.svg|pisi|Karjala ANSV lipp
[[Pilt:Coat of Arms of Karelian ASSR.png|pisi|Karjala ANSV vapp
== Rahvusköök ==
Karjalased tarvitavad toiduks palju [[kala]]. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju [[kalamari|kalamarja]]. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele [[piim]]a.
169. rida ⟶ 130. rida:
== Usk ==
[[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene [[õigeusk|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka [[vanausulised|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name="ERM>[[Eesti Rahva Muuseum]]: [http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83# Karjalased]</ref>
|