Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Karelian_man_1900.jpg on eemaldatud, sest kasutaja INeverCry kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 16 October 2016.
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
[[Pilt:Many Karelias est.png|thumb|200pxpisi|Karjala eri piirkonnad]]
'''Karjalased''' (enesenimetus ''karjalaižet'') on [[soomeugrilased|soome-ugri]] rahvas, mis elab [[Karjala]]s.
{{Rahvanimed|Karelians|Karelier|карелы}}
 
== Nimetused ==
{|class=wikitable
<table border="0" cellpadding="3" cellspacing="1" style="float:right;background-color:#e5f6e5;margin-left:10px;">
|-
<tr>
!Karjalased!!Elukoht!!Enesenimetus!!Märkused
<td style="padding-left:10px; background-color:#eeffee; vertical-align:top;">Karjalased</td>
|-
<td style="background-color:#eeffef;">Elukoht</td>
|Päriskarjalased ehk ''vienakarjalased''||Karjala põhja- ja keskosas||''karjalaine'', ''karjalaižet''||[[19. sajand|19.]]–[[20. sajand]]il hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.
<td style="background-color:#eeffef;">Enesenimetus</td>
|-
<td style="background-color:#eeffef;">Märkused</td>
|Aunusekarjalased||Karjala lõunaosas||''livgilaine'', ''livviköit''||
<td style="background-color:#eeffee;"></td>
|-
</tr>
|Lüüdikarjalased|| ||''lüüdilaine'', ''lüüdiköit'', ''l´uudikuoit''||Võimalik, et [[etnonüüm]] lähtub [[vene keel|venekeelsest]] sõnast ''люди'' ’inimesed’
<tr>
|}
<td style="padding-left:10px; vertical-align:top;"><span style="font-size:0.9em;">Päriskarjalased ehk<br> ''vienakarjalased''</span></td>
<td><span style="font-size:0.9em;">Karjala põhja- ja keskosas</span></td>
<td><span style="font-size:0.9em;">''karjalaine''<br>''karjalaižet''</span></td>
<td><span style="font-size:0.9em;">[[19. sajand|19.]]–[[20. sajand]]il hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.</span></td>
<td width="10"></td>
</tr>
<tr>
<td style="padding-left:10px; background-color:#eeffee; vertical-align:top;"><span style="font-size:0.9em;">Aunusekarjalased</span></td>
<td style="background-color:#eeffef;"><span style="font-size:0.9em;">Karjala lõunaosas</span></td>
<td style="background-color:#eeffef;"><span style="font-size:0.9em;">''livgilaine''<br>''livviköit''</span></td>
<td style="background-color:#eeffef;"></td>
<td style="background-color:#eeffee;"></td>
</tr>
<tr>
<td style="padding-left:10px; vertical-align:top;"><span style="font-size:0.9em;">Lüüdikarjalased</span></td>
<td></td>
<td><span style="font-size:0.9em;">''lüüdilaine''<br>''lüüdiköit''<br>''l´uudikuoit''</td>
</span><td><span style="font-size:0.9em;">Võimalik, et [[etnonüüm]] lähtub [[vene keel|venekeelsest]] sõnast ''люди'' ’inimesed’</span></td>
<td></td>
</tr>
</table>
 
[[Pilt:La2-demis-karelian-isthmus.png|thumb|Karjala maakitsus. Kuulub [[Leningradi oblast]]i alla.]]
42. rida ⟶ 22. rida:
 
== Arv ==
 
 
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638, [[Novgorodi kubermang]]us 27 076, [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja Valgemere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288).
 
57. rida ⟶ 35. rida:
 
=== Karjalaste arv ===
{|class=wikitable
 
|-
<table border="1" cellpadding="3" cellspacing="1" style="float:left; margin-left:10px;">
!Aasta!!Karjalas!!Kokku Venemaal!!Karjala keele oskus!!Karjalaste osakaal<br>Karjalas (%)
<tr>
|-
<th>Aasta</th>
|[[1897]]
<th>Karjalas</th>
|
<th>Kokku <br>Venemaal</th>
|208 100
<th>Karjala <br>keele <br>oskus</th>
|
<th>Karjalaste <br>osakaal <br>Karjalas (%)</th>
|42,3%
</tr>
|-
<tr>
<td>|[[18971926]]</td>
|100 781
<td></td>
|248 000
<td>208 100</td>
|
<td></td>
|38,2%
<td>42,3%</td>
|-
</tr>
|[[1939]]
<tr>
|108 600
<td>[[1926]]</td>
|253 800
<td>100 781</td>
|
<td>248,000</td>
|23,2%
<td></td>
|-
<td>38,2%</td>
|[[1959]]
</tr>
|85 500
<tr>
|167 300
<td>[[1939]]</td>
|71,4%
<td>108 600</td>
|13,1%
<td>253 800</td>
|-
<td></td>
|[[1970]]
<td>23,2%</td>
|84 200
</tr>
|146 100
<tr>
|63,0%
<td>[[1959]]</td>
|11,8%
<td>85 500</td>
|-
<td>167 300</td>
|[[1979]]
<td>71,4%</td>
|82 140
<td>13,1%</td>
|138 400
</tr>
|55,6%
<tr>
|11,1%
<td>[[1970]]</td>
|-
<td>84 200</td>
|[[1989]]
<td>146 100</td>
|78 928
<td>63,0%</td>
|124 900
<td>11,8%</td>
|47,9%
</tr>
|10,0%
<tr>
|-
<td>[[1979]]</td>
|[[2002]]
<td>82 140</td>
|65 651
<td>138 400</td>
|93 344
<td>55,6%</td>
|56,8%
<td>11,1%</td>
|9,2%
</tr>
|-
<tr>
<td>|[[19892010]]</td>
|45 570
<td>78 928</td>
|60 815
<td>124 900</td>
|
<td>47,9%</td>
7,4%
<td>10,0%</td>
|}
</tr>
<tr>
<td>[[2002]]</td>
<td>65 651</td>
<td>93 344</td>
<td>56,8%</td>
<td>9,2%</td>
</tr>
<tr>
<td>[[2010]]</td>
<td>45 570</td>
<td>60 815</td>
<td></td>
<td>7,4%</td>
</table><br><br>
{{brClear}}
 
== Keel ==
{{Vaata|Karjala keel}}
[[Pilt:Karjalan mummot.jpg|thumb|pisi|Karjala naised]]
 
== Kultuur ==
=== Muusika ===
[[Pilt:Kiji Enclos paroissial.JPG|thumb|200px|[[Kiži Preobraženski kirik]] (Issanda Muutmise) kirik]]
Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta [[ühehäälsus|ühehäälne]] eepiline laul ehk [[runo]]. Omapärane on tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud ''[[piirileikkilaulu]]''.
 
143. rida ⟶ 106. rida:
 
=== Kunst ===
 
Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada [[neoliitikum]]ist pärit [[kaljujoonis]]eid. Samuti on neoliitikumist säilinud [[kammkeraamika]]t ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksiajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.
 
154. rida ⟶ 116. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:KarelianNationalFlag.svg|pisi|Karjala rahvuslipp.]]
[[Pilt:Flag_of_Karelian_ASSR.svg|pisi|Karjala ANSV lipp.]]
[[Pilt:Coat of Arms of Karelian ASSR.png|pisi|Karjala ANSV vapp.]]
 
== Rahvusköök ==
 
Karjalased tarvitavad toiduks palju [[kala]]. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju [[kalamari|kalamarja]]. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele [[piim]]a.
 
169. rida ⟶ 130. rida:
 
== Usk ==
 
[[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene [[õigeusk|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka [[vanausulised|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name="ERM>[[Eesti Rahva Muuseum]]: [http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83# Karjalased]</ref>