Lucina Hagman: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
===Päritolu ja tegevus pedagoogina===
 
Lucina Hagmani vanemad olid külavanem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=l%C3%A4nsman&F=M&C06=et|Pealkiri=Eesti Etümoloogiasõnaraamat [[nimismees]ETY]|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Nils Johan Erik Hagman ja Sofia Margareta Hagman (neiupõlvenimega Nordman).<ref name=em>[https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/910396.aspx Kansanedustajat: Lucina Hagman] Eduskunta (vaadatud 19.03.2017)</ref> Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim.<ref name=perhe>Ollila, Anne. [http://www12.uta.fi/kirjasto/nelli/verkkoaineistot/yht/lucinahagman.pdf "Naimaton perheellinen nainen: Lucina Hagmanin perhe"] – ''Monta tietä menneisyyteen.'' Tampereen yliopiston kirjasto, 2006 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Tema vanemate õdede-vendade seas olid Soome esimese rahvakooli asutaja [[Sofia Hagman]] ning peatoimetajad [[August Hagman]] ja [[Tyko Hagman]]. Hagmanite kodu oli [[rootsi keel|rootsikeelne]], kuid [[Kälviä]] valdavalt soomekeelses keskkonnas õppis Lucina Hagman juba lapsena [[soome keel]]t. [[1865]]. aastal kolis perekond isa üleviimise tõttu [[Vaasa]]sse, kus Hagman läbis nelja-aastase rootsikeelse tütarlastekooli. Tüdrukutele hariduse andmine oli sel ajal haruldane ja ta oli pere kolmest tütrest ainus, kellele koolis käimist võimaldati.<ref name=KB>Ollila, Anne. [http://www.kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2705 Hagman, Lucina (1853 - 1946)] Kansallisbiografia (vaadatud 19.03.2017)</ref><ref name=perustaja>Kauppinen, Kaija. [http://www.marttaperinne.fi/site/assets/files/1240/lucina_hagman_by_kaija_kauppinen_1989.pdf Lucina Hagman: marttajärjestön perustaja] Marttaliitto ry, 1989 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Kooli lõpetamise järel õpetas Hagman paar aastat väikeseid lapsi ja sai seejärel rahvakooliõpetaja hariduse [[Jyväskylä]] õpetajate seminaris, mille lõpetas [[1875]]. aastal. Seminaris sai ta tuntuks soome keele kaitsjana.<ref name=KB/> Seal tutvus ta ka [[Minna Canth]]iga.<ref name=naisliitto>[http://suomalainennaisliitto.fi/index.php?k=226035 Historia] Suomalainen Naisliitto (vaadatud 19.03.2017)</ref> Lõpetamise järel sai Hagmanist [[Hämeenlinna]] ettevalmistuskooli juhataja, sellesse ametisse jäi ta kuni [[1886]]. aastani.<ref name=KB/> Koolis oli üks tema õpilasi tulevane helilooja [[Jean Sibelius]].<ref name=naisliitto/> Aastatel [[1877]]–[[1881]] oli Hagman samaaegselt ka Hämeenlinna rootsikeelse tütarlastekooli matemaatikaõpetaja.<ref name=em/>
 
Ühiskondlikud küsimused huvitasid Hagmani juba kooliajal ja 1880. aastatel hakkas ta osalema avalikes aruteludes. Ta toetas tüdrukute ja poiste ühist koolitamist ehk [[ühisharidus]]t ja ühiskoole, sest tema arvates toetasid eraldi poiss- ja tütarlastekoolid ühekülgseid [[sooroll]]e, jättes tavaliselt tüdrukutele vaid võimaluse saada nõrgemat haridust. Hagman uskus väga tugevalt hariduse tähtsusesse inimese arengus. Ta reisis teistes [[Skandinaavia]] riikides, [[Saksamaa]]l ja [[Šveits]]is, et tutvuda sealse koolikorraldusega. [[1886]]. aastal kuulus Hagman [[Helsingi Soome Ühiskool]]i asutajate hulka. Osaliselt just tema kirjutatud ajaleheartikli mõjul otsustasid kooli asutajad loobuda algsest tütarlastekooli ideest ja rajada selle asemel ühiskooli.<ref name=KB/> See kool tegutseb tänaseni ja on Soome vanim soomekeelne ühiskool. Hagman valiti ühtlasi ka selle haridusasutuse esimeseks direktoriks, kellena ta töötas [[1890]]. aastani.<ref>[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/suomyhteiskoulu.htm Helsingin Suomalainen yhteiskoulu 1886-] Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref> Aastatel [[1887]]–[[1894]] pidas ta lisaks [[Helsingi]]s algul üheklassilist, hiljem kaheklassilist ettevalmistuskooli, mille ta müüs lõpuks [[Aili Nissinen]]ile. Helsingi Soome Ühiskooli direktori asetäitjana jätkas ta tööd kuni [[1899]]. aastani, mil ta asutas oma kooli, [[Helsingi Uus Ühiskool|Helsingi Uue Ühiskooli]].<ref name=perustaja/> Peatselt asutamise järel valmis koolihoone Helsingi [[Kruununhaka]] linnaosas. Hagman jätkas enda asutatud kooli direktorina kuni [[1935]]. aastani. Kooli omanikuks ja juhatuse esimeheks jäi ta [[1938]]. aastani, mil ta müüs kooli selle tegevust jätkanud aktsiaseltsile. [[1919]]. aastani oli ta ka oma koolis õpetaja.<ref name=perustaja/><ref name=koulu>[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/uusiyhteiskoulu.htm Helsingin Uusi yhteiskoulu] Yksityisten oppikoulujen verkkomatrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref> Helsingi Uues Ühiskoolis püüdis Hagman edendeda sotsiaalset õiglust ja võtta hariduse andmisel arvesse õpilaste loomuomadusi.<ref name=koulu/>
==Pärandi jäädvustamine==
 
[[Yleisradio]] [[2004]]. aastal korraldatud [[Suured soomlased|Suurte soomlaste]] valimisel hääletati Lucina Hagman suurte soomlaste edetabelis 29. kohale.<ref name=martta2/> Hagmani sünnikodus [[Kälviä]]s tegutseb tänapäeval [[Marta Liit|Marta Liidule]] kuuluv muuseum.<ref name=martta/> Kälviäs, mis kuulub nüüd [[Kokkola linn]]a koosseisu, asub Lucina Hagmani nimeline põhikool.<ref>[http://www.kokkola.fi/palvelut/opetus_ja_kasvatus/perusopetus/luokat_1_9_fi/lucina_hagmanin_koulu/ Lucina Hagmanin koulu] Kokkolan kaupunki (vaadatud 19.03.2017)</ref> Varem seal tegutsenud LuciaLucina Hagmani nimeline gümnaasium suleti 2016. aasta augustis.<ref>[https://kp24.fi/uutiset/357038/Kokkola-lakkauttaa-Lucina-Hagmanin-lukion Kokkola lakkauttaa Lucina Hagmanin lukion] KP24.fi, 3.02.2014 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Helsingi [[Pihlajamäki|Pihlajamäe]] linnaosas Uue Ühiskooli praeguse hoone juures olev tee nimetati [[1999]]. aastal Lucina Hagmani teeks. Kui koolile rajati [[2008]]. aastal uus ühendustee, siis anti sellele nimeks LuciaLucina Hagmani põikallee.<ref>[http://pihlajamaki.info/uutiset-mainmenu-212/3287-lucina-hagmanin-kuja-kulkee-pihlajamen-kouluille Lucina Hagmanin kuja kulkee Pihlajamäen kouluille] Pihlajamäki.info (vaadatud 19.03.2017)</ref>
 
==Teoseid==
36

muudatust