Eduard Gustav von Toll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}
[[Pilt:Эдуард Толль.jpg|thumb|Eduard Gustav von Toll]]
[[Parun]] '''Eduard Gustav von Toll''' (Эдуард Васильевич Толль, [[14. märts]] ([[vkj]] 2. märts) [[1858]] [[Tallinn]] – [[1902]] [[Ida-Siberi meri]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Venemaa [[geoloog]] ja polaaruurija.<ref name="Eesti Loodus" />
==Elulugu==
Eduard Gustav von Toll sündis [[Võrumaa]]lt [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Linnamäe mõis]]ast pärit parun [[Arndt Wilhelm Gustav von Toll]]i ([[1800]]–[[1863]]) ja Auguste Marie Aquilanderi ([[1831]]–[[1912]]) pojana. Tema [[lell]], [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Albu mõis|Albu]] ja [[Peeri mõis|Peeri mõisnik]] [[Robert von Toll]], oli tuntud ajaloouurija ja kollektsionäär. <ref name="Estland"
1863 suri tema isa ja laste kasvatamine jäi ema õlule. [[1869]]–[[1870]] õppis Eduard [[Tallinna toomkool]]is. [[1872]] kolis pere [[Tartu]]sse ja Eduard jätkas õpinguid sealses gümnaasiumis (1872–1877). [[1877]] asus ta [[Tartu Ülikool]]i [[mineraloogia]]t õppima, kuid tuli juba kaks kuud hiljem koolist ära. [[1878]]. aasta veebruaris asus ta ülikooli [[meditsiin]]i õppima. Sama aasta sügisel sattus Toll kõrtsikaklusse ja ülikooli kohus otsustas ta mõneks ajaks Tartust välja saata. Ülikooliõpinguid alustas ta taas [[1880]], seekord [[zooloogia]] alal.<ref name="Eesti Loodus"
Tolli esimene ekspeditsioon viis ta [[Põhja-Aafrika]] rannikule. Ekspeditsiooni käigus uuris ta [[Alžeeria]] ja [[Baleaarid]]e [[floora]]t, [[fauna]]t ja [[geoloogia]]t. Ekspeditsiooni järel naasis ta Tartusse ja kaitses [[1883]] [[Kandidaat (Venemaa Keisririigi akadeemiline kraad)|kandidaaditöö]] zooloogias.
18. rida:
[[1893]] juhtis Toll Peterburi Teadusakadeemia ekspeditsiooni [[Sahha|Jakuutia]] põhjaossa ning uuris piirkonda [[Leena]] ja [[Hatanga jõgi|Hatanga jõe]] vahel. Ta kaardistas esimesena mägismaa [[Anabari jõgi|Anabari]] ja [[Popigai jõgi|Popigai jõe]] vahel ning mäestiku [[Olenjoki jõgi|Olenjoki]] ja Anabari jõe vahel, mis nimetati hiljem [[Vassili Prontšištšev]]i auks. Samuti korraldas ta [[Jana jõgi|Jana]], [[Indigirka]] ja [[Kolõma jõgi|Kolõma jõe]] geoloogilisi uuringuid. Aasta ja kahe päeva jooksul läbis ekspeditsioon 25 000 km, sh 4200 km veeteed. Oma reisil tegi ta ka geodeetilisi mõõtmisi. Keerulise ekspeditsiooni ja raske töö eest sai Toll Teaduste Akadeemialt [[Nikolai Prževalski]] nimelise Suure Hõbemedali.
1893–[[1894]] juhtis ta Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni, mille eesmärk oli [[mammut]]ite jäänuste otsimine Anabari jõel ja jõe geoloogiline uurimine. Kuigi mammuti terviklikku surnukeha ei leitud, hinnati ekspeditsioon edukaks.<ref name="peoples.ru"
[[1899]] osales Toll [[Stepan Makarov]]i juhitud ekspeditsioonil [[Jermak (laev 1898)|jäälõhkujal Jermak]] [[Teravmäed|Teravmägede]] uurimisel. Jäälõhkuja [[sõukruvi]] läks katki ja Toll tuli tagasi [[Peterburi]]sse.
1899. aasta juunis kutsuti ta Teaduste Akadeemiasse ja aasta lõpus sai ta ametlikult Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia Vene polaarekspeditsiooni juhtiks. Selle ekspeditsiooni eesmärk oli [[Kara meri|Kara]] ja [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi mere]] hoovuste uurimine, varem avastatud saarte uurimine ja tundmatute saarte otsimine, sealhulgas hüpoteetilise Sannikovi maa avastamine ja uurimine, Venemaa põhjaranniku ja Uus-Siberi saarte uurimise jätkamine ning [[Põhja-meretee]]a loomisega seotud tööd.<ref name="peoples.ru" />
Hermann von Tolli eestvõttel püstitati tema 50. sünniaastapäevaks 1908. aastal laevakujuline graniidist mälestussammas . Selle on valmistanud Kukruse tuntud ehitusmeister Kaarel Orro. Kasutatud on kaht suurt põllukivi, millest üks oli väikeselohuline kultusekivi. Lohud on näha samba tagaküljel.<ref name="Eesti Loodus 2007"
==Tolli viimane ekspeditsioon==
[[Pilt:Russian schooner Zarya, 1910.jpg|thumb|Kuunar Zarja [[1910]]. aastal]]
[[Pilt:Zarya crew.JPG|thumb|300px|Ekspeditsiooni liikmed. Ohvitseerid: ülemrida: kolmas vasakult A. Koltšak; keskrida: N.Kolomeitsev, F.Matisen, E.Toll, H.Walter, F.Seeberg, A.Bjalõnitski-Birulja<ref
[[21. juuni]]l [[1900]] väljus [[Zarja (laev)|kuunar Zarja]] Peterburist. Kokku osales ekspeditsioonil 20 inimest: Zarja kapten [[Nikolai Kolomeitsev]], geodeet, meteoroloog ja fotograaf [[Fjodor Matisen]], hüdrograaf, hüdroloog, magnetoloog ja hüdrokeemik [[Aleksandr Koltšak]], zooloog ja fotograaf [[Aleksei Bjalõnitski-Birulja]], astronoom ja magnetoloog [[Friedrich Seeberg]], arst-bakterioloog ja zooloog [[Hermann Walter]], pootsman [[Nikifor Begitšev]], vanemmasinist Eduard Ogrin, [[madrus]]ed Semjon Jevstifejev, Sergei Tolstov, Aleksei Semjaškin (hiljem asendas teda Pjotr Striževi), Ivan Malõgin (hiljem asendas teda Stepan Rastorgujev), Vassili Železnjakov, Nikolai Bezborodov, teine masinist Eduard Širvinski, vanemkütja Ivan Kljug, teine kütja Gavriil Puzõrjov, kolmas kütja Trifon Nossov ning laevakokk Foma Jaskevitš.<ref
Esimene peatus oli Tallinnas, kus Toll jättis hüvasti oma abikaasa ja kodulinnaga. [[24. juuli]]l sisenes Zarja [[Poljarnõi|Aleksandrovskisse Murmani ääres]] ja [[31. juuli]]l väljus sealt täieliku toidu- ja küttevaruga [[Barentsi meri|Barentsi merre]].
40. rida:
[[25. august]]il tuli Zarja avamerre. [[1. september|1. septembril]] möödus laev [[Tšeljuskini neem]]est ja liikus Sannikovi maa suunas. [[9. september|9. septembril]] leiti, et punktis koordinaatidega 75°45'N 139°E on sügavus väike, mistõttu meeskond arvas, et Sannikovi maa on lähedal. Paraku aga tihe [[udu]] ja paks [[jää]] takistasid edasiliikumist. Talvituti [[Kotelnõi saar]]e [[Nerpitšja laht|Nerpitšja lahes]], kus avati ilmajaam.
Mais [[1902]] valmistati ette [[kelk]]ude ja [[sõudepaat]]idega retk Zarjast Bennetti saarele, mis arvati asuvat Sannikovi maale kõige lähemal. [[5. juuli]]l jäi Toll koos kaaslaste astronoom Fridrih Zeebergi, jakuudi kaupmehe Vassili Gorohhovi (Omuk) ja evenk Nikolai Protodjakonoviga (Bagõlai Tšitšah)<ref
Raske jääolukorra tõttu ei saanud Zarja neile järele tulla. Mattisen ja Koltšak proovisid mitut teekonda, aga lõpuks pidid nad [[Tiksi laht]]e minema. Ekspeditsiooni liikmed jõudsid mööda Leenat [[Jakutsk]]isse ja detsembris 1902 Peterburi.
50. rida:
Matisen ja Koltšak hakkasid kohe Peterburi naasmise järel päästeekspeditsiooni korraldama. Teaduste Akadeemia otsustaski kadunud inimeste leidmiseks sinna uue ekspeditsiooni saata. Algul plaaniti saata jäälõhkuja Jermak Bennetti saarele, aga olukorda kaaluti ning saadeti kelkude ja sõudepaatidega päästeekspeditsioon. Selle juhiks sai Koltšak. Päästeekspeditsioon kestis [[5. mai]]st [[7. detsember|7. detsembrini]] [[1903]]. Selle koosseisus oli 17 inimest ja 12 süstsaani 160 koeraga. Tee sinna kestis kolm kuud ning oli raske ja eluohtlik.
[[4. august]]il jõuti Bennetti saarele. Leiti kadunud inimeste asjad, päevikud ja Tolli jäetud sedel, kus oli kirjas, et mehed läksid juba [[26. oktoober|26. oktoobril]] 1902 kahe-kolmenädalase toiduvaruga lõunasse. Uuriti kogu saart, aga inimesi, elavaid ega surnuid, ei leitud. Saare kirdeneeme nimetas Koltšak Tolli abikaasa auks [[Emmelini neem]]eks – see oli viimane, mida ta sai oma sõbra jaoks teha.<ref
Uus-Siberi saartel otsis Tolli ekspeditsiooni jälgi inseneri [[Mihhail Brusnev]]i ekspeditsioon.
64. rida:
Eduard Gustav von Toll abiellus [[25. veebruar]]il (vkj 13. veebruaril) [[1889]] [[Voka mõis]]as [[Emmeline Magdalene von Wilcken]]iga (sünd. [[1860]]), kes oli Voka mõisniku [[Nikolai von Wilcken]]i (1817–[[1885]]) ja Annette von Wilckeni tütar. Abielust sündisid:
<ref name="EhulD" />
<ref>[http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=90.190.139.232&no=1&seite=448 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 Lk. 431]</ref>▼
*Annette Magdalene Auguste von Toll (sündis 1889), abiellus [[1913]] [[Wilhelm von Bock]]iga
*Annette Anna Auguste von Toll (sündis [[1891]]), abiellus kaupmees [[Georg Krohne]]ga
73. rida:
===Sugupuu===
Viited:<ref name="Estland" /><ref name="xJlsp" /><ref name="mQJWU" /><ref name="In6jD" />
{{Sugupuu
|nimi=Parun Eduard Gustav von Toll
93. rida:
==Teosed==
*Die Russische Polarfarhrt der Sarja
* Толль Э. В. Плавание на яхте «Заря» / Пер. с нем. М.: Географгиз, 1959. 340 с.
==Viited==
{{viited
<ref name="Estland">[http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=446 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 Lk. 429]</ref>
<ref name="Eesti Loodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2275_2270.html Erki Tammiksaar "Tuntud polaaruurija, tundmatu inimene – Eduard von Toll 150" Eesti Loodus]</ref>
<ref name="peoples.ru">[http://www.peoples.ru/science/travellers/toll/ Эдуард Васильевич Толль saidil www.peoples.ru]</ref>
<ref name="Eesti Loodus 2007">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park Eesti Loodus Nr. 2007/9]</ref>
<ref name="EduardTolliKivi">[http://www.orro.eu/photos/EduardTolliKivi.jpg Eduard Tolli mälestuskivi]</ref>
<ref name="lCyWh">[http://www.polarpost.ru/forum/viewtopic.php?f=7&t=724 Русская Полярная Экспедиция. "Заря". 1900]</ref>
<ref name="LniAa">[http://museum-polar.narod.ru/stati_podparusamizari.html "Под парусами "Зари" (к 105-летию зимовки Русской полярной экспедиции на о. Котельный)]</ref>
<ref name="wIxh5">[http://ilin-yakutsk.narod.ru/1998-1/34.htm Н. Самсонов. Личные имена народа саха (1635–1917 гг.). Илин, 1998, №1]</ref>
<ref name="lvTK3">[http://ps.1september.ru/article.php?ID=200005807 Д. Шеваров. Земля, откуда прилетали эти птицы... "Первое сентября", 2000, №58]</ref>
▲<ref name="EhulD">[http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=90.190.139.232&no=1&seite=448 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 Lk. 431]</ref>
<ref name="xJlsp">[http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=90.190.139.232&no=&seite=445 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 Lk. 428]</ref>
<ref name="mQJWU">[http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=90.190.139.232&no=&seite=444 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 Lk. 427]</ref>
<ref name="In6jD">[http://www.genealogia.fi/genos/52/52_47.htm Ingeborg Dyhr Silvin "Örn och Aquilander" Genos 52(1981). Lk. 47–59]</ref>
}}
==Välislingid==
| |||