Hyde Park: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tegelikult on vaja lausa eraldi täpsustuslehte, sest sellenimelisi kohti on üle paarikümne |
P Koondasin skripti abil viited |
||
6. rida:
Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis [[Suur näitus]] (vt [[maailmanäitus]]; [[1851. aasta maailmanäitus]]), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud [[Kristallpalee]].
Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. Siin on oma meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, [[Reform League]]'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parkist oma protestimarssi.<ref
20. juulil 1982 said Hyde Parkis ja [[Regent Park|Regent Parkis]] sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma [[Household Cavalry]] ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.
[[Serpentine]]´i järv (tuntud ka Serpentine´i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega ([[Kensington Gardens]]), mida sageli peetakse Hyde Parki osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Parki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² <ref
Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja [[Green Park|Green Parki]] (19 ha) ning möödudes [[Buckinghami palee]]d ümbritsevast rohealast ulatub läbi [[Saint James Park]]i (23 ha) kuni [[Horse Guards Parade]]'ini [[Whitehall]]is.
20. rida:
[[Charles I]] rajas pargi keskosas, praegustest Serpentine'i järve paadimajakestest põhja pool, ringtee (The Ring) ning avas pargi üldsusele 1637. aastal. Ringjas pargitee muutus peagi populaarseks kohaks, kust härrasrahvas kalessides ja tõldades tavatses läbi sõita ja mõned tiirud teha, et vaadata teisi ja lasta end teistel vaadata.
<ref name="GwAfI" />
<ref>{{cite book |url=http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=45205 |title='Hyde Park', Old and New London: Volume 4 (1878), pp. 375–405 |author=Edward Walford}}</ref>▼
1689. aastal asus [[William III]] elama Hyde Parki kaugemas nurgas asuvasse [[Kensingtoni palee]]sse, kasutades pargist läbisõitmisel piki selle lõunaserva kulgevat teed, mida tollal nimetati Kuninga erateeks. See on praegugi olemas laia sirge kruusliivase teena, kulgedes Hyde Park Corner´i läänepoolsest servast Kensingtoni palee suunas. Praegu nimetatakse seda teed [[Rotten Row]]´ks, ent varasemad nimekujud on ka Ratten Row (otsetee), Route du roi (Kuninga tee) ja rotten (teed katva pehme pinnakattematerjali nimetus).<ref
[[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] ajal 17. sajandil kasutasid seda teed ratsaväelased; 19. sajandi lõpul oli jõukatel aadlikel kombeks sel pargiteel ratsutada.
<ref name="world and its people" />
<ref name="world and its people">{{cite book|last = Dunton|first = Larkin|authorlink =|title = The World and Its People|publisher = Silver, Burdett|series =|year = 1894|page = 30}}</ref>▼
Rotten Row pikkus on 2,5 km (1,5 miili) ning sellel on lubatud ratsutada ka praegu. Väljaspool parki rööbiti Rotten Row´ga kulgeb Kensington Gore'i tänav, mida mööda liigub Londoni lääneosast kesklinna jõudev ühistransport.
Pargiala tervikliku ümberkujundamisega alustati esimest korda kuninganna Caroline'i valitsusajal.<ref
Pargi ümberkujundustööd said valmis 1733. aastal ning läksid riigikassale maksma 20 000 naela. Ch. Bridgemani rajatud veekogu, nimega Serpentine, saadi tammi ehitamisel väiksele Westbourne'i jõele, mis voolas läbi Hyde Parki ning polnud üldsegi maalilise lookleva Serpentine'i jõe moodi, mida kirjeldas William Hogart, vaid üksnes tavapärasest erinev lauge jõekäär.
1739. aastal määrati Hyde Parki järelvaatajaks Thomas Thynne, 2. Weymouthi vikont, kes peagi pärast ametisse määramist laskis kaevata Serpentine´i järve sarnase veesilma ka oma Longleati häärberi juurde.<ref
Kuigi Hyde Parki järve nimetatakse Serpentine´iks, kannab tegelikult sellist nime ainult järve idapoolne osa; läänepoolset osa nimetatakse Long Water´iks. Georges Rennie kavandatud sild (1826) Long Wateri juures jaotab järve otsekui kaheks ja on ühtlasi piiriks Kensingtoni aedade ja Hyde Parki vahel.
Üks tähtsamaid pargis toimunud üritusi oli 1851. aasta maailmanäitus, mistarvis ehitati pargi lõunapoolsesse serva Kristallpalee (arh. Joseph Paxton) – hiiglaslik klaasist maja.
Et näituse lõppedes ei soovinud enamik londonlasi hoonet pargialal enam näha, siis rajas arhitekt raha kogumiseks fondi ja ostis Kristallpalee viimaks ära, viies selle üle Lõuna-Londonis asuvasse Sydenham Hilli.<ref
Teine oluline ajalooline sündmus Hyde Parkis oli esimene [[Victoria Rist|Victoria Risti]] pälvinud sõjameeste autasustamistseremoonia 26. juunil 1857, mil [[kuninganna Victoria]] autasustas Briti kõrgeima ordeniga 62 meest. Lisaks kuningannale viibisid tseremoonial prints Albert ja teised kuningliku perekonna liikmed, sealjuures ka tulevane väimees Preisimaa kroonprints Friedrich, hilisem keiser [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] (viide 11)
<ref name="41moj" />
<ref>Crook, M. J.: "The Evolution of the Victoria Cross": 1975: Midas Books, pp. 49–52</ref>▼
==Suur värav==
[[Pilt:Entrée Hyde Park.JPG|pisi|Hyde Parki Suur värav.]]
Hyde Parki Suur värav, mida tuntakse ka Kuninganna Elizabethi väravana, paikneb Hyde Park Corner´i juures [[Apsley House|Apsley House']]<nowiki/>i kõrval ning püstitati Decimus Burtoni kavandi järgi aastatel 1824–1825.<ref
::'' "Väravaehitist kaunistavad kannelüüridega Joonia sambad ning selles on kolm suurt võlvitud läbipääsuava sõidukitele, kaks väiksemat läbipääsuava jalakäijatele, väike väravavahi majake jms. Väravaehitise kogulaius on 107 jalga (33 m). Peasissekäik on rõhutatult massiivne: võlvkaar koos katuseosaga toetub neljale sambale – kaks kummalgi pool läbipääsuava. Kaht ülejäänud suurt ja kahe Joonia sambaga ehitud väravat seob peasissepääsuga sammasrida. Joonia sammaste kapiteelide voluudid joonistuvad selgelt esile. Peavärava massiivset katuseosa kaunistab ilus friis, kujutades mereväe ja sõjaväe võidukat protsessiooni. Friisi on kavandanud skulptor John Henning juunior, kelle isa [[John Henning]] on laialt tuntud krahv Elgini kollektsiooni (Elgin marbles) antiiksete skulptuuride pisikoopiate valmistajana. Kummalgi pool suurt väravat asetsevad väikesed jalakäijate väravad. Raudväravad on valmistatud ettevõttes „Härrad Bramah“. Need on rohelist värvi ja kinnitatud värava külge metallhingede abil. Kreeka kuslapuu lehtornamenti kujutav väravasepis annab tunnistust meisterlikust tööst." ''
54. rida:
Üks tuntumaid mälestusmärke Suure värava vahetus läheduses on skulptuur „Achilleus“ ehk Wellingtoni monument, püstitatud 1822. aastal kuulsa inglise väejuhi mälestuseks.
Mitmete skulptuurinäituste ajal on pargis eksponeeritud ka üpris eriskummalisi skulptuure. Neist enim tekitasid omal ajal kõneainet “Jooja hobune” (Drinking Horse; praegu (2013) paikneb see pargi põhjapoolsel küljel)<ref
Pargi botaaniliseks harulduseks on nn Nuttev pöök, ''Fagus sylvatica pendula'', mida rahvasuus nimetatakse ''“tagurpidi puuks”''.
1994. aastal rajas firma “Colvin ja Moggridge Maastikuarhitektid” parki roosiaia.<ref
Hyde Park Corneri vastas seisab Londoni üks suurimaid luksushotelle The Lanesborough, kus kuni 1970. aastateni paiknes St George Hospidal.
66. rida:
võimalikke probleeme tekitava Speakers' Corner'i tõttu. Politseijaoskond paikneb pargi keskel.
1872. aasta pargimäärusega loodi pargivalvuri ametikohad; selles toodi esile, et ''“Igal politseikonstaablil, kes kuulub politseijõududesse piirkonnas, kus on park, aed või valdus, mille suhtes antud määrus kehtib, on selle pargi, aia või valduse pargivalvuri volitused, õigused ja immuniteet.”''
<ref name="6riPU" />
<ref>[http://www.legislation.gov.uk/ukpga/1872/15/pdfs/ukpga_18720015_en.pdf An Act for the regulation of the Royal Parks and Gardens, 1872]</ref>▼
==Üritusi ja sündmusi==
85. rida:
==Viited==
{{viited
▲<ref name="world and its people">{{cite book|last = Dunton|first = Larkin|authorlink =|title = The World and Its People|publisher = Silver, Burdett|series =|year = 1894|page = 30}}</ref>
<ref name="4WtbF">UK parlamendi alamkoda keelustas rebasejahi. Päevaleht, 19.11.2004</ref>
<ref name="Bm1mC">{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/hyde_park/|title=Hyde Park |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref>
<ref name="L8RpN">{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/kensington_gardens/|title=Kensington Gardens |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref>
▲<ref name="GwAfI">{{cite book |url=http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=45205 |title='Hyde Park', Old and New London: Volume 4 (1878), pp. 375–405 |author=Edward Walford}}</ref>
<ref name="NvTj8">{{cite book |url=http://www.bartleby.com/81/14534.html |title='Dictionary of Phrase and Fable |author=E Cobham Brewer |authorlink=Ebenezer Cobham Brewer |publisher=Henry Altemus, 1898; Bartleby.com, 2000}}</ref>
<ref name="rsGox">Bridgeman oli Kuninglik aednik 1728–38; tema kavandatud on ka ümmargune tiik [[Round Pond (London)|Round Pond]] Kensingtoni aedades. Peter Willis pühendab oma raamatus ''Charles Bridgeman and the English Landscape Garden'' (London and New York) 1978, eraldi peatüki Ch. Bridgeman´i tööle Kuningliku aednikuna (Bridgeman's [[Royal Commission]]s).</ref>
<ref name="dDrCw">Timothy Mowl, "Rococo and Later Landscaping at Longleat" ''Garden History'' '''23'''.1 (Summer 1995, pp. 56–66) p. 59, noting Jacob Larwood, ''The Story of London Parks'' 1881:41.</ref>
<ref name="9A3DV">Purbrick, Louise: "The Great Exhibition of 1851: New Interdisciplinary Essays": 2001: Manchester University Press, p. 122</ref>
▲<ref name="41moj">Crook, M. J.: "The Evolution of the Victoria Cross": 1975: Midas Books, pp. 49–52</ref>
<ref name="oA1Ny">Howard Colvin, ''A Biographical Dictionary of British Architects 1600–1840'', 3rd ed. 1995, under "Decimus Burton."</ref>
<ref name="dGjcP">[http://www.flickr.com/photos/chrisww/3657382576/] Hyde Park Corner Drinking Horse statue, 2009</ref>
<ref name="3O0pE">[http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-11549879 Jelly Babies sculptures displayed in London´s Marble Arch], BBC News, October 15, 2010.</ref>
<ref name="qT91q">[http://londonist.com/2010/10/giant_hand_for_park_lane.php Giant Hand For Park Lane] Londonist, October 25, 2010</ref>
<ref name="gjaLR">{{cite web|url=http://www.gardenvisit.com/landscape/london/lguide/hyde-park-landscape.htm |title=Hyde Park |publisher=GardenVisit.com}}</ref>
▲<ref name="6riPU">[http://www.legislation.gov.uk/ukpga/1872/15/pdfs/ukpga_18720015_en.pdf An Act for the regulation of the Royal Parks and Gardens, 1872]</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||