Arnold Kask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Töötas 1929–1943 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] emakeeleõpetajana. 1940–1941 luges ülikooli pedagoogilises instituudis õppejõuna emakeele õpetamise [[Metoodika|metoodikat]].
[[Pilt:PF0029-016 Arnold Kask 1972.jpg|pisi|Keeleteadlane Arnold Kask 70. sünnipäeval (1972)]]
1941–1944 töötas [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Õpetajate Seminari]] õpetajana. 1944 oli TÜ eesti keele [[lektor]] pärast [[Johannes Voldemar Veski|Johannes Voldemar Veskit]], 1944–1957 eesti keele kateedri [[dotsent]], õpetas keeleajalugu, [[Murre|murdeid]] ja eesti keele [[sõnavara]]. 1957–1975 oli [[professor]] ja 1955–1975 kateedri juhataja. Tema suunamisel loodi õppematerjale ja kõrgkooliõpikuid. Organiseeris instituudi juurde murdearhiivi loomist, kavandas tulevase murdesõnaraamatu põhimõtteid. 1975–1991 oli TÜ-s konsultantprofessor, alates 1993 [[emeriitprofessor]]. 1947–1952 töötas ta [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] keeleuurimissektori juhatajana ja 1952–1955 instituudi vanemteadurina. 1961 sai Eesti NSV Teaduste Akadeemia [[Akadeemik|akadeemikuks]] eesti keele alal. 1944 ja 1968–1982 oli [[Emakeele Selts|Emakeele Seltsi]] esimees, 1945–1948 abiesimees, alates 1974 auliige. Lisaks oli ta Nõukogude Fennougristide Komitee liige ja [[Soome-Ugri Selts|Soome-Ugri Seltsi]] välisliige (1959).<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Arnold Kase teadustöö põhisuunad olid eesti kirjakeele ajalugu ja murdeuurimine (alustas murdekogumist 1925).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Keeleteadlasena kasutas ta võrdlev-ajaloolist meetodit. <ref name=":0" /> Uurimistöös jaotas eesti keeleala murreteks ja murderühmadeks ning selgitas kirjakeele murdelist tausta. Üldistavate uurimustega eri ajajärkude kirjakeelest, selle [[ortograafia]] ja [[morfoloogia]] kujunemisest, sõnavara arengust, [[Eesti kirjakeele norm|kirjakeele normimisest]], eesti leksikograafiast jms pani aluse eesti kirjakeele ajaloole – omaette distsipliinile ja kõrgkooli õppeainele.
55. rida:
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti akadeemikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
| |||