Dokument: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
125. rida:
Kõik dokumendid luuakse arvuti abil kasutades dokumendipõhju loodava dokumendi liigist lähtudes. Dokumendipõhjad on loodud vastavalt standardites ja õigusaktides kehtestatud nõuetele.
 
Dokumendi teabekandja valikul tuleb lähtuda nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul. Juhul kui on tegemist eritarkvara abil loodud dokumentidega, mille kasutamist aja möödudes me ei suuda tagada, tuleb sellised dokumendid säilitada paberil - näiteks joonised, skeemid, ehitiste projektid jms.
 
==Dokument dokumendihaldussüsteemis==
136. rida:
* dokumendi eelnõu asjaajamisse võtmine teda dokumendihaldussüsteemi kandes (elektroonilise dokumendihalduse puhul).
 
Dokumendi registreerimise peamine eesmärk on selle eksistentsi kohta tõendi loomine asjaajamissüsteemis. Selle kaudu omandab dokument seose teiste sama asutuse dokumentidega ja langeb seeläbi asutuse teatud protsessi või tegevuse konteksti. Registreerimine parandab juurdepääsu dokumentidele - nende leidmine on kiirem nii asutuse töötajate kui ka laiema avalikkuse jaoks - ning aitab pidada paremat arvestust dokumentide ja nende menetlemise üle.
 
'''Asjaajamiskorra ühtsed alused'''[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12869602]
170. rida:
'''Digitaalallkiri''' on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks ära oma seost dokumendiga. Allkirja andjal peab olema avaliku võtmega krüptalgoritmi võtmepaar, mis koosneb isiklikust võtmest (salajasest võtmest ) ja avalikust võtmest.
 
Digitaalallkirjal on ''tuvastusfunktsioon'' - allkiri võimaldab dokumendi saajal teha kindlaks digitaaldokumendi autori. Muuhulgas võimaldab allkiri kindlaks teha ka dokumendi terviklust, st. seda, et digitaaldokumenti ei ole peale allkirjastamist muudetud. Digitaalallkirjal on ''tõestusfunktsioon'' - allkiri võimaldab tõestada dokumendi autorit kolmandale osapoolele. Tõestada saab ka seda, et digitaaldokumenti on peale digitaalallkirja andmist muudetud.
 
Digitaaldokumentide halduses on ka olukordi, kus autorluse ja tervikluse tõestamisest jääb väheseks ning on vaja tõestada ka digitaalallkirja andmise aega, st. näidata, et digitaalallkiri anti mingis kindlas ajavahemikus ja mitte varem ega hiljem. Digitaalallkirja seadusele vastav digitaalallkiri võimaldab täita ka seda ülesannet.