Kaoliniit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
34. rida:
| n_epsilon =
}}
'''Kaoliniit''' on [[savimineraal]], mille [[keemiline valem]] on Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>(OH)<sub>4</sub> ja mis kuulub [[tööstuslikud mineraalid|tööstuslike mineraalide]] rühma. Tegemist on [[Kihtsilikaadid|kihtsilikaadiga]], mille üks tetraeedriline kiht on ühendatud hapniku aatomite kaudu ühe oktaeedriliste alumiiniumoksiidide kihiga.<ref name="esimene">{{Cite book|title = An introduction to the rock-forming minerals|edition = 2|last1 = Deer|first1 = W.A.|last2 = Howie|first2 = R.A.|last3 = Zussman|first3 = J.|publisher = Harlow: Longman|year = 1992|isbn = 0-582-30094-0}}</ref> Tuntuim kivim, mis sisaldab rohkelt kaoliniiti, on [[kaoliin]] ehk portselansavi.
 
Sõna "kaoliniit" on tuletatud [[Hiina]]s [[Jiangxi]] provintsis [[Jingdezhen]]i linna lähedal paikneva [[Gaoling]]i küla (高岭, ''Gāolǐng'') nimest.<ref name="teine">{{netiviide | URL = http://www.georgiaencyclopedia.org/articles/science-medicine/kaolin | Pealkiri = "Kaolin"| Autor = Schroeder, Paul| Täpsustus = New Georgia Encyclopedia| Aeg = 2003}} [14.09.2013]</ref> Sealselt mäelt kaevati esmakordselt välja kaoliini. Kaoliniiti kui mineraali kirjeldas esmakordselt [[Song Yingxing]] aastal [[1637]] oma teoses ''Tiangong Kaiwu'' (天工開物). Hiinlased nimetasid kaoliiniks mineraali, kaoliini nimetasid nad aga Gaolini mullaks.<ref name="seitsmes">{{cite web|title = Kaolinite mineral information and data|publisher = MinDat.org|url = http://www.mindat.org/min-2156.html}} [14.09.2013]</ref> Sõna kandus teistesse keeltesse üle prantsuskeelsest sõnast ''kaolin'', mis pärines prantsuse preestri [[Francois Xavier d'Entrecolles|Francois Xavier d'Entrecollesi]] Jingdezheni aruannetest, kus ta selgitas hiinlaste portselani valmistamise tehnikat.<ref name="kolmas">{{netiviide | URL = http://www.etymonline.com/index.php?term=kaolin | Pealkiri = Online Etymology Dictionary | Autor = Harper, Douglas}} [14.09.2013]</ref>
 
Kaoliniiti sisaldaval savil kaoliinil on väike kahanemis-paisumisvõime ja madal katioon-vahetuse võime (1–15 [[Ekvivalent (keemia)|mekv]]/100 g). See on pehme, tavaliselt valge mineraal (dioktaeedriline kihtsilikaatsavi), mis tekib alumiiniumsilikaatide (nt [[Päevakivi|päevakivide]]) keemilisel murenemisel ehk [[Porsumine|porsumisel]]. Eri paigus üle maailma võib see raudoksiidi sisalduse tõttu värvuda roosa-oranži-punaseks, andes sellele eristatava roostekarva värvuse. Kergemas kontsentratsioonis annab see kaoliinile valge, kollase või heleoranži värvitooni. Kaubanduse eesmärgil transporditakse kaoliini kuiva pulbrina, poolkuival kujul või vedela seguna.
43. rida:
 
==Keemia==
[[Mineraloogia|Mineraloogias]] kasutatav kaoliniidi keemiline valem on Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>(OH)<sub>4</sub>.<ref name="neljas">[http://rruff.geo.arizona.edu/doclib/hom/kaolinite.pdf Kaolinite in the Handbook of Mineralogy] [14.09.2013]</ref> Keraamikas esitatakse valemeid aga oksiidide kaudu, mis väljendub valemis Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>·2 SiO<sub>2</sub>·2 H<sub>2</sub>O. Tsemendi keemiku märgisüsteemis ([[:en:Cement chemist notation|CCN]]) avaldub kaoliniidi valem veelgi lühemalt – AS<sub>2</sub>H<sub>2</sub>, kus A = Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, S = SiO<sub>2</sub>, H = H<sub>2</sub>O.<ref name="viies">{{netiviide | URL = http://www.whd.co.uk/Understanding%20Cement/cementandconcret.html| Pealkiri = Cement and Concrete Glossary}} [14.09.2013]</ref>
 
[[File:Kaolinite strcutural model VA.jpg|thumb|Kaoliniidi struktuur]]
50. rida:
Tööstuslikul termilisel töötlemisel tavarõhul läbivad kaoliniidi savid mitu üleminekufaasi.
 
[[Endotermiline reaktsioon|Endotermiline]] dehüdroksülatsioon (dehüdratatsioon) algab 550–600 °C juures ning tulemusena saadakse ebakorrapärane [[metakaoliin]] Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>7</sub>, hüdroksüülrühma (-OH) jätkuvat vähenemist võib aga täheldada kuni 900 °C-ni, mida põhjustab metakaoliini järkjärguline [[oksolatsioon]].<ref name="kuues">{{cite journal|author=Bellotto, M., Gualtieri, A., Artioli, G., and Clark, S.M. |year=1995|title=Kinetic study of the kaolinite-mullite reaction sequence. Part I: kaolinite dehydroxylation|doi=10.1007/BF00202253|journal=Phys. Chem. Minerals|volume=22|pages=207–214|issue=4}}</ref>
 
Juba varasematel aegadel on metakaoliini faasi suhtes oldud eri arvamustel. Seetõttu on korraldatud ulatuslikke uuringuid, mille tulemusel on jõutud konsensusele, et metakaoliin pole mitte [[Amorfne aine|amorfse]] ränioksiidi ja alumiiniumoksiidi segu, vaid keeruline amorfne struktuur, mis säilitab mõninga korrapärasuse pikemates lõikudes heksagonaalsete kihtide kuhjamise tõttu.<ref name="kuues" />
67. rida:
Kaoliniit on üks levinumaid mineraale, seda kaevandatakse kaoliini kujul [[Pakistan|Pakistanis]], [[Vietnam|Vietnamis]], [[Brasiilia|Brasiilias]], [[Bulgaaria|Bulgaarias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Suurbritannia|Suurbritannias]], [[Iraan|Iraanis]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[India|Indias]], [[Austraalia|Austraalias]], [[Korea|Koreas]], [[Hiina|Hiinas]], [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="seitsmes" />
 
Kaoliniit on [[Trikliinne süngoonia|trikliinne]] korrapärane dioktaeedriline savimineraal, mille kristallidel on tihti selgelt eristatavad [[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalsed]] piirjooned. Kaoliniit moodustub peamiselt pinnalähedastes keskkondades [[Mullateke|pedogeneetiliste]] protsesside käigus, kuid vahel võivad moodustuda ka varajase [[Diagenees|diageneesi]] käigus.<ref name="clay">{{Cite book|title = Clay Sedimentology | last1 = Chamley|first1 = Hervé| year = 1989|isbn = 3-540-50889-9}}</ref>
 
Kaoliniidi savi esineb rohkesti pinnastes, mis on moodustunud kivimitest keemilise murenemise teel soojas ja niiskes kliimas, näiteks troopiliste vihmametsade piirkonnas. Mida jahedam ja kuivem kliima, seda vähem leidub kaoliniidi savisid ning seda rohkem esineb teisi savimineraale, nagu [[illiit]] (jahedamates kliimades) või [[Smektiit|smektiit]] (kuivemates kliimades).
78. rida:
Kaoliniidi savisid kasutatakse väga palju [[keraamika]]- ning paberitööstuses.
 
Portselansavi kasutatakse [[Portselan|portselani]] valmistamiseks, aga seda kulub suurtes kogustes ka paberi pinna muutmiseks siledaks ja mitteabsorbeerivaks.<ref name="kemal">{{Cite book|title = "Keemia Alused"| last1 = Atkins|first1 = Peter|last2 = Jones|first2 = Loretta|year = 2012|isbn = 978-9949-32-142-1}}</ref>
 
Savihelbed peegeldavad savi sisemist struktuuri, mis sarnaneb korratu paberikuhjaga. Tetraeedriliste silikaatioonide ühikutest või oktaeedriliste alumiiniumoksiidi ühikutest koosnevaid lehekesi seovad nende vahel olevad vee molekulid. Iga savihelvest ümbritsevad ioonide kaksikkihid, mis sunnivad helbeid üksteisest tõukuma. Selline tõukumine laseb helvestel üksteise suhtes libiseda ja muudab savi rõhust mõjutatuks. Selle tulemusena on savi kergesti vormitav. Kuumutamisel põletusahjus eraldub savist vesi, kihtide vahel moodustub tugev side ja tekib kõva vastupidav keraamiline materjal.<ref name="kemal" />
90. rida:
* valgust hajutava materjalina valgetes [[Hõõglamp|hõõglampides]]
* [[Kosmeetika|kosmeetikas]]
* täiteainena titaanvalge värvides <ref name="tio2">{{netiviide | URL = http://www.imerys-perfmins.com/eu/markets/tio2-saving.htm | Pealkiri = Titanium dioxide extender in decorative paints}} [21.09.2013]</ref>
* kummitööstuses oma pool-tugevdavate omaduste tõttu
* liimides [[reoloogia]] omaduste muutmiseks <ref name="üheksas" />
* liimides [[reoloogia]] omaduste muutmiseks <ref name="üheksas">{{cite book|last=Ciullo|first=Peter A.|title=Industrial minerals and their uses: a handbook and formulary|year=1996|pages=41–43|publisher=William Andrew|isbn=978-0-8155-1408-4|url=http://books.google.com/books?id=WiEs4oe2ziUC&pg=PA43&lpg=PA43&dq=kaolin+uses+paint+rubber+adhesives&source=bl&ots=D2ix0KuiXt&sig=x1VgDCzGTFiDVo4aBrNu3sDGNgM&hl=en&sa=X&ei=DCtkT6uuN-yPsAK7rey3Dw&ved=0CEwQ6AEwBjgU#v=onepage&q=kaolin%20uses%20paint%20rubber%20adhesives&f=false}} [14.09.2013]</ref>
* piipude tootmisel Euroopas ja Aasias
* [[Mahepõllumajandus|mahepõllunduses]] putukatõrjevahendina ning õunte puhul päikesepõletuse kaitseks
* [[Lubivärv|lubivärvina]] [[Nepal|Nepali]] traditsiooniliste kivimajade juures (tavaliselt värvitakse ülemine osa valge kaoliinisaviga ning keskmine osa punase saviga, alumine osa värvitakse mustaks või jätkatakse punase saviga)
* täidisena [[Edisoni vinüülplaadid|Edisoni vinüülplaatides]] <ref name="kümnes">[http://www.gracyk.com/diamonddisc.shtml Edison Diamond Disc information] [14.09.2013]</ref>
* näomaskides või seepides
* indikaatorina radioloogilises [[Dateerimine|dateerimises]], kuna kaoliniit sisaldab vähestes kogustes [[Uraan|uraani]] ning [[Toorium|tooriumi]]
* tervise-toodetes, näiteks [[Geofaagia|geofaagias]] seedehäirete vähendamiseks ning kunagi ka kõhulahtisuse raviks
* adsorbendina vee ning reovee töötlemisel <ref name="üheteistkümnes">{{netiviide | URL = http://www.ruaf.org/sites/default/files/econf3_casestudies_rashed.doc | Pealkiri = Low Cost technology for wastewater treatment in Developing Countries 1-Natural Materials for remove of toxic and heavy metals from wastewater}} [14.09.2013]</ref>
 
===Geofaagia===
Pinnase söömine on tuntud kui [[geofaagia]]. Ka kaoliini konsumeeritakse tervislikel põhjustel. Suuremal määral tarbivad seda naised, eriti raseduse ajal.<ref name="kaheteistkümnes">Gerald N. Callahan. [http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol9no8/03-0033.htm "Eating Dirt."](August 2003). [14.09.2013]</ref> Ameerika Ühendriikides teavad kaoliini tarbivad naised seda ''valge muda'', ''kriidi'' või ''valge savi'' nime all.<ref name="kolmeteistkümnes">{{netiviide | URL = http://www.georgiaencyclopedia.org/nge/Article.jsp?id=h-2669 | Pealkiri = "Clay Eating."| Autor = R. Kevin Grigsby | Täpsustus = New Georgia Encyclopedia| Aeg = 2004}} [14.09.2013]</ref> Savi süüakse, kuna usutakse, et kaoliin aitab vähendada iiveldust ning suudab absorbeerida ohtlikke [[Toksiin|toksiine]].
 
Teaduslikud uuringud on üritanud välja selgitada tegelikku põhjust, miks inimeste seas geofaagiat esineb. Kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, mille kohaselt see toimib kaitsena haiguste eest. Kõige enam esinebki geofaagiat rasedate naiste ning noorukite seas. Mõlemad grupid on tundlikud parasiitide ja [[Patogeen|patogeenide]] suhtes. Samuti on geofaagia laialt levinud troopilistes piirkondades, kus toidu teel levivaid mikroobe on külluslikult. Andmed näitavad, et tihti tarvitatakse savimuda ka seedehäirete korral. On vähetõenäoline, et muda ise seedehäireid tekitab, kuna tarbitakse selliseid savisid, mis paiknevad nii sügaval maa sees, et parasiidid neid saastada ei saaks. <ref name="viieteistkümnes">{{cite web|title = Historical Dictionary of Haiti |url = http://books.google.ee/books?id=3RbzX4PjxtgC&pg=PA43&lpg=PA43&dq=bon+bons+de+terres+haiti&source=bl&ots=hoxD8ofH49&sig=NubU9VMRzh4_fGV4wOFRW_RvXEg&hl=en&sa=X&ei=V-9kUurvE5HTsgbf_4GYCg&ved=0CFgQ6AEwBg#v=onepage&q=bon%20bons%20de%20terres%20haiti&f=false}} [18.10.2013]</ref>
 
Savi söömist on kasutatud ka nälja alla surumiseks. Näiteks Haitil on geofaagia laialt levinud, eelkõige vaesemates piirkondades. Seal tehase savimudast küpsiselaadseid koogikesi, mida kuivatatakse päikese käes. Lisanditena kasutatakse vett, soola, margariini ning vahel ka suhkrut. Neid tuntakse kui ''"bon bons de Terres"'' ("maised koogikesed"), millel on küll väike toiteväärtus, kuid samas on see odav viis kõhtu täita.<ref name="kuueteistkümnes">{{cite web|title = Eating dirt can be good for the belly, researchers find |url = http://www.eurekalert.org/pub_releases/2011-06/uocp-edc060211.php}} [18.10.2013]</ref>
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="esimene">{{Cite book|title = An introduction to the rock-forming minerals|edition = 2|last1 = Deer|first1 = W.A.|last2 = Howie|first2 = R.A.|last3 = Zussman|first3 = J.|publisher = Harlow: Longman|year = 1992|isbn = 0-582-30094-0}}</ref>
<ref name="teine">{{netiviide | URL = http://www.georgiaencyclopedia.org/articles/science-medicine/kaolin | Pealkiri = "Kaolin"| Autor = Schroeder, Paul| Täpsustus = New Georgia Encyclopedia| Aeg = 2003}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="seitsmes">{{cite web|title = Kaolinite mineral information and data|publisher = MinDat.org|url = http://www.mindat.org/min-2156.html}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="kolmas">{{netiviide | URL = http://www.etymonline.com/index.php?term=kaolin | Pealkiri = Online Etymology Dictionary | Autor = Harper, Douglas}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="neljas">[http://rruff.geo.arizona.edu/doclib/hom/kaolinite.pdf Kaolinite in the Handbook of Mineralogy] [14.09.2013]</ref>
<ref name="viies">{{netiviide | URL = http://www.whd.co.uk/Understanding%20Cement/cementandconcret.html| Pealkiri = Cement and Concrete Glossary}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="kuues">{{cite journal|author=Bellotto, M., Gualtieri, A., Artioli, G., and Clark, S.M. |year=1995|title=Kinetic study of the kaolinite-mullite reaction sequence. Part I: kaolinite dehydroxylation|doi=10.1007/BF00202253|journal=Phys. Chem. Minerals|volume=22|pages=207–214|issue=4}}</ref>
<ref name="clay">{{Cite book|title = Clay Sedimentology | last1 = Chamley|first1 = Hervé| year = 1989|isbn = 3-540-50889-9}}</ref>
<ref name="kemal">{{Cite book|title = "Keemia Alused"| last1 = Atkins|first1 = Peter|last2 = Jones|first2 = Loretta|year = 2012|isbn = 978-9949-32-142-1}}</ref>
<ref name="tio2">{{netiviide | URL = http://www.imerys-perfmins.com/eu/markets/tio2-saving.htm | Pealkiri = Titanium dioxide extender in decorative paints}} [21.09.2013]</ref>
* liimides [[reoloogia]] omaduste muutmiseks <ref name="üheksas">{{cite book|last=Ciullo|first=Peter A.|title=Industrial minerals and their uses: a handbook and formulary|year=1996|pages=41–43|publisher=William Andrew|isbn=978-0-8155-1408-4|url=http://books.google.com/books?id=WiEs4oe2ziUC&pg=PA43&lpg=PA43&dq=kaolin+uses+paint+rubber+adhesives&source=bl&ots=D2ix0KuiXt&sig=x1VgDCzGTFiDVo4aBrNu3sDGNgM&hl=en&sa=X&ei=DCtkT6uuN-yPsAK7rey3Dw&ved=0CEwQ6AEwBjgU#v=onepage&q=kaolin%20uses%20paint%20rubber%20adhesives&f=false}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="kümnes">[http://www.gracyk.com/diamonddisc.shtml Edison Diamond Disc information] [14.09.2013]</ref>
<ref name="üheteistkümnes">{{netiviide | URL = http://www.ruaf.org/sites/default/files/econf3_casestudies_rashed.doc | Pealkiri = Low Cost technology for wastewater treatment in Developing Countries 1-Natural Materials for remove of toxic and heavy metals from wastewater}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="kaheteistkümnes">Gerald N. Callahan. [http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol9no8/03-0033.htm "Eating Dirt."](August 2003). [14.09.2013]</ref>
<ref name="kolmeteistkümnes">{{netiviide | URL = http://www.georgiaencyclopedia.org/nge/Article.jsp?id=h-2669 | Pealkiri = "Clay Eating."| Autor = R. Kevin Grigsby | Täpsustus = New Georgia Encyclopedia| Aeg = 2004}} [14.09.2013]</ref>
<ref name="viieteistkümnes">{{cite web|title = Historical Dictionary of Haiti |url = http://books.google.ee/books?id=3RbzX4PjxtgC&pg=PA43&lpg=PA43&dq=bon+bons+de+terres+haiti&source=bl&ots=hoxD8ofH49&sig=NubU9VMRzh4_fGV4wOFRW_RvXEg&hl=en&sa=X&ei=V-9kUurvE5HTsgbf_4GYCg&ved=0CFgQ6AEwBg#v=onepage&q=bon%20bons%20de%20terres%20haiti&f=false}} [18.10.2013]</ref>
<ref name="kuueteistkümnes">{{cite web|title = Eating dirt can be good for the belly, researchers find |url = http://www.eurekalert.org/pub_releases/2011-06/uocp-edc060211.php}} [18.10.2013]</ref>
}}
 
[[Kategooria:Mineraalid]]