Paul Kogerman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{Infokast president
{{toimeta}}
[[Pilt:Paul| Kogerman,nimi = 1920s.jpg|thumb|Paul Kogerman]]
| pildi nimi = Paul Kogerman, 1920s.jpg
| amet = Haridusminister
| ametiajaalgus = 12.10.1939
| ametiajalõpp = 21.06.1940
| eelmine =
| järgmine =
| amet2 =
| ametiajaalgus2 =
| ametiajalõpp2 =
| eelmine2 =
| järgmine2 =
| sünninimi = Paul Nikolai Kogerman
| sünnikuupäev = [[5. detsember]] [[1891]]
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| surmakuupäev = {{Surmaaeg ja vanus|1951|07|27|1891|12|5}}
| surmakoht = [[Tallinn]]
| rahvus = eestlane
| partei =
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed = [[Ela Lepp]], [[Avo Kogerman]]
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]], [[keemia]]
| elukutse = [[keemik]]
| autasud = [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]
| allkiri =
}}
'''Paul Nikolai Kogerman''' ([[5. detsember]] [[1891]] [[Tallinn]] – [[27. juuli]] [[1951]] Tallinn) oli eesti [[keemik]], Eesti [[põlevkivi]]keemia rajaja.
 
Paul Kogerman sündis Tallinnas meremehe pojana.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19371110.2.28&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------|Pealkiri=Loodusvarade Instituudi esimees prof. P. Kogermann.|Väljaanne=Uus Eesti|Aeg=10. november 1937|Kasutatud=21.04.2017}}</ref> Õppinud Tallinna algkoolis ([[1901]]–[[1904]]) ja [[1904]]–[[1908]] linnakoolis. Aastail [[1909]]–[[1913]] töötas õpetajana [[Harju-Jaani]]s ja koduõpetajana Tallinnas. Lõpetas ta 1913. aastal eksternina Aleksandri gümnaasiumi, asudes selle järele sama aasta sügisel Tartu Ülikooli keemiat õppima. Samaaegselt töötas [[õpetaja]]na [[Jakob Westholmi gümnaasium|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]] ja [[Tallinna Rahvaülikool]]is. Aastail [[1918]]–[[1919]] oli [[Tallinna Tehnikum]]i loodusteaduste õppejõud. [[1921]]–[[1936]] oli [[Tartu Ülikool]]i orgaanilise keemia [[dotsent]], professor. 1921 valiti ta ülikooli dotsendiks, 1923 orgaanilise keemia erakorraliseks ja 1925 korraliseks professoriks.<ref name=":0" />
Kogerman sündis meremehe peres.
 
[[1919]]–[[1921]] õppis Eesti Vabariigi stipendiaadina [[London]]i ülikoolis [[Imperial College of Science Technology]], kus omandas keemiatehnoloogi kutse. [[1922]] kaitses [[Londoni Ülikool]]is magistriväitekirja. Asutas koos M. Wittlichiga [[1925]] Tartu Ülikooli keemiainstituudi juurde [[õlikivide uurimise labor]]i ja oli selle juhataja. Teadustöö eesmärgil viibis Kogerman 1926 [[Zürich|Zürichis]] ja 1927 —1928 International Eduction Boardi stipendiaadina Harwardi ülikoolis Põhja-Ameerikas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19281003-1.2.70&srpos=6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------|Pealkiri=Ülikool. Press-pitser ülikoolile|Väljaanne=Kaja, nr 232|Aeg=3. oktoober 1928|Kasutatud=21.04.2017}}</ref> [[1933]]. aastal töötas [[Zürichi Tehnikaülikool]]is. Oli [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] esimees.<ref name=":0" />
== Haridustee ==
 
[[1936]]–[[1941]] oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] [[professor]] ja [[1936]]–[[1939]] [[rektor]] ([[1938]]–[[1939]] [[Riiginõukogu]] liige ameti poolest). [[1939]]–[[1940]] oli Eesti Vabariigi haridusminister [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19391013.2.2&srpos=15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------|Pealkiri=Vabariigi Presidendi otsusega uus Vabariigi Valitsus ametisse. Uued ministrid valitsuses.|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=13. oktoober 1939|Kasutatud=21.04.2017}}</ref>
*[[1901]]–[[1904]] [[Tallinna 1. algkool]]
*[[1904]]–[[1908]] [[Tallinna linnakool]]
*[[1913]] lõpetas [[Tallinna Aleksandri gümnaasium]]i [[ekstern]]ina.
*[[1913]]–[[1918]] õppis [[Tartu Ülikool]]is, samaaegselt töötas [[õpetaja]]na [[Jakob Westholmi gümnaasium|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]] ja [[Tallinna Rahvaülikool]]is. Lõpetas [[1918]]. aastal Tartu Ülikooli keemia eriala.
*[[1919]]–[[1921]] õppis Eesti Vabariigi stipendiaadina [[London]]i ülikoolis [[Imperial College of Science Technology]], kus omandas keemiatehnoloogi kutse.
*[[1922]] kaitses [[Londoni Ülikool]]is magistriväitekirja.
*[[1934]] kaitses [[Zürichi Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja.
 
== Teenistuskäik ==
 
Aastail [[1909]]–[[1913]] töötas õpetajana [[Harju-Jaani]]s ja koduõpetajana Tallinnas.
 
Aastail [[1918]]–[[1919]] oli [[Tallinna Tehnikum]]i loodusteaduste õppejõud, [[1936]]–[[1941]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] [[professor]] ja [[1936]]–[[1939]] [[rektor]] ([[1938]]–[[1939]] [[Riiginõukogu]] liige ameti poolest).
 
[[1921]]–[[1936]] [[Tartu Ülikool]]i orgaanilise keemia [[dotsent]], professor. Asutas koos M. Wittlichiga [[1925]] TÜ keemiainstituudi juurde [[õlikivide uurimise labor]]i ja oli selle juhataja.
 
[[1927]]–[[1928]] töötas [[Harvardi Ülikool]]is, [[1933]]. aastal [[Zürichi Tehnikaülikool]]is.
 
[[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] esimees.
 
Ta on olnud [[1939]]–[[1940]] Eesti Vabariigi haridusminister [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.
 
[[1941]]. aastal küüditati ta koos perega vangilaagrisse ([[Sverdlovski oblast]]isse). Ta vabastati ennetähtaegselt [[1945]]. aastal ning [[1946]] määrati [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] tegevliikmeks.
 
[[1947]]–[[1950]] oli [[TA Keemia Instituut|TA Keemia Instituudi]] direktor.
 
Ta on esindas Eestit rahvusvahelistel eriteadlaste kongressidel küll [[Pariis|Pariisis]], [[Cambridge]]'is. [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]], [[Berliin|Berliinis]] ja mujal. Tema sulest ilmus hulk populaarteaduslikke kirjutisi ajakirjades ja ajalehtedes ning teaduslikke kirjutisi nii kodumaa kui ka välismaa teaduslikes eriajakirjades ja koguteostes.<ref name=":0" />
 
==Ühiskondlik tegevus==
 
*[[1923]]–[[1928]] [[Akadeemiline Keemia Selts|Akadeemilise Keemia Seltsi]] asutajaliige ja esimees.
*[[1923]]–[[1936]] [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i aseesimees (alates [[1924]]) ja esimees (alates [[1929]]).