Resümee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P LISATUD rohkem täpsemat sisu teisest artiklist |
||
1. rida:
'''Resümee''' ehk kokkuvõte (pr. résumé, inglise keeles ''summary'') on [[artikkel (kirjutis)|artikli]] kokkuvõtlik, oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik esitus, mis sageli on põhitekstist erinevas keeles s.o – uurimistöö võõrkeelne lühikokkuvõte.
Resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Resümee on omamoodi süntees töö [[Sissejuhatus|sissejuhatusest]] ja kokkuvõttest. Resümee on kokkuvõte/ lühiversioon [[Uurimus|uurimusest]], mille kirjutamisel on oluline silmas pidada, et lugejal peaks olema teema kohta mingi teadmine, kuid samas peab kirjutis andma piisavalt taustinformatsiooni uurimuse kohta, et moodustuks terviklik, ülejäänud teadustekstist eraldiseisvalt mõistetav tekst; resümee peaks sisaldama kõiki originaalteksti osi, kuid lühivormis; resümee pikkus on soovitavalt 1/10 ülejäänud teadustekstist. Eesmärk on võimalikult täpselt ja lühidalt edasi anda teksti sisu või peamisi mõtteid oma sõnadega. Oluline on faktiline korrektsus (ei lisata ise midagi, mida tekst ei toeta), kõige tähenduslikumate detailide esitamine ning see, et ise ei tehta kokkuvõtet ei tekstist ega muust, mis tekstiga seotud.
Resümee on tavaliselt kokkuvõte tööst tulenevatest järeldustest. Järeldustest peab selguma, kas töös püstitatud eesmärk on saavutatud ja kas hüpotees võeti tõesena vastu või lükati uuringutega tagasi. Esitatakse ka edaspidised ettepanekud, mida on tarvilik veel uurida. Kokkuvõte lisatakse kirjutise lõppu või kui tegemist on päises oleva resümeega, siis asetatakse see kirjutise algusse. Viimases võetakse kokku peamised kirjutise osad-teemad. Resümee on võimalikult põhjalik ent lakooniline ülevaade tööst, eesmärgist, käsitlevatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja järeldustest Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Erilist tähelepanu pööratakse terminoloogilisele täpsusele.
Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist. Resümees osutatakse tähtsaimatele punktidele artiklis, kõnes. See on lühike, loetav või ettekantav umbes minuti jooksul. Resümee on nii pikk, kui see on otstarbekas, mitte pikem. Sõnastus on selge ja konkreetne. Kui võimalik, tuleb resümee mahutada ühele leheküljele, sest teist lehekülge sageli ei loeta. Kasutatakse tegusõnu, kus võimalik: analüüsiti, planeeriti jne. Oma tegevust rõhutatakse. Kirjavead on lubamatud.
Kirjanduses viidatakse ka resümee erinevatele tüüpidele: analüütiline resümee (analytic summary) ja parafraseeritud ehk ümbersõnastatud resümee (paraphrase summary). Erinevus nende vahel seisneb selles, et analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd. Parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis. Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Arvesse tuleb võtta ka seda, kellele on resümee mõeldud lugemiseks.
[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Kirjandusžanrid]]
| |||