Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
# Sisselasketakt (0°—180° väntvõlli pööret). Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske [[õhk]]. Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu (180°).
# Survetakt. (180° — 360° väntvõlli pääret). Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes õhku kokku (16-25 korda).
# Töötakt (360°—540° väntvõlli pööret). Kütus pihustatakse kambrisse, kus ta kokkupuutest kuuma õhuga osaliselt aurustub. Kütus süttib ning põlemise käigus tekivad gaasid suruvad kolvi alla. Põlemine toimub täpselt nii kaua kui pihustist tuleb kütust. Sellest lähtub, et töötsükkel toimub pideva gaasi surve all, mis tingib diiselmootorite suure väändemomendi. Põlemiskambris peab olema alati piisavalt hapnikku, et mootor ei tahmaks.
▲4. Väljalasketakt (540°—720° väntvõlli pööret). Kolb liigub üles ning surub põlemisjäägid silindrist välja.
=== Eelised ja puudused ===
Kaasaegsete diiselmootorite kasutegur jääb vahemikku 40%-45%, mõndadel isegi rohkem nagu näiteks MAN B&W S80ME-C7 mootoril, mile kasutegur on 54,4%. Diielmootorid ei nõu väga kindla aurustumisnäitajatega kütust, see võimaldab kasutada kütusena madalaastmelisi raskõlisid. Raskõlid sisaldavad rohkem süsinikuaatomeid, nende kütteväärtus on suurem ja see tingib diiselmootori suurema efektiivsuse.
| |||