Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:
'''Diiselmootor''' (ka '''diisel''') on [[sisepõlemismootor]], mille [[surveaste]] on piisavalt suur selleks, et kütus süttiks juba [[silinder (mootori osa)|silindrisse]] pritsimisel kuuma õhuga kokkupuutel.
5. rida:
=== Ajalugu ===
1824. aastal Nicolas Léonard Sadi Carnot tuleb välja Carnot tsükliga väites, et võimalikult säästlikus soojusmasinas tuleb töö keha kuumutuda põlemistemperatuurini “muutes mahtu” ehk kiire
=== Tööpõhimõte ===
==== Neljataktiline tsükkel ====
# Sisselasketakt (
# Survetakt. (180° — 360° väntvõlli pääret). Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes õhku kokku (16-25
# Töötakt (360°—540° väntvõlli pööret). Kütus pihustatakse kambrisse, kus ta kokkupuutest kuuma õhuga osaliselt aurustub. Kütus süttib ning põlemise käigus tekivad gaasid suruvad kolvi alla. Põlemine toimub täpselt nii kaua kui pihustist tuleb kütust.
Sellest lähtub, et töötsükkel toimub pideva
4. Väljalasketakt (540°—720° väntvõlli pööret). Kolb liigub üles ning surub põlemisjäägid silindrist välja.
=== Eelised ja puudused ===
Kaasaegsete diiselmootorite kasutegur jääb vahemikku 40%-45%, mõndadel isegi rohkem nagu näiteks MAN B&W S80ME-C7 mootoril, mile kasutegur on 54,4%. Diielmootorid ei nõu väga kindla
Diiselmootorid ei ole võimelised arendama kõrgeid pöördeid, sest kütus ei jõua sel juhul lõpuni põleda.
Kütuse põlemine kambris
Võrreldes bensiinimootoritega on diiselmootori väljalaskegaasides väiksem vingugaasi sisaldus, ent
Diiselkütus võrreldes bensiiniga aurustub halvasti ning ei kogune gaasina mootoriruumis, mis tähendab et süttimisoht on palju väiksem kui bensiinimootorite puhul, seda enam, et ei kasutata süüteküünlaid. See ja kütusesäästlikus tingisid diiselmootorite laialdase kasutuse tankides, kuna risk tanki mahapõlemiseks vähenes.
Diiselmootor nõuab käivitamisel, suure surveastme tõttu, jõulisemat väntvõlli pööret, kui samasuguse töömahuga bensiinimootor, see omakorda nõuab võimsamat starterit. Diiselmootorit on võimalik käivitada pumbates põlemiskambrisse suruõhku.
Üks märkimisväärsemaid diiselmootorite miinuseid seisneb suvise diiselkütuse tahkestumises madalate temperatuuride juures. Samuti on diiselmootorid väga tundlikud kütuse saastatuse suhtes. Diiselmootori kütusesüsteem on keerulisem ja kallim remontida (pihustid ja kõrgsurvepump). Diiselmootorite võimsus sama mahu juures on üldjuhul madalam, kui bensiinimootoritel, kuigi diiselmootorite väändemoment üldjuhul on suurem. Viimase ajani on peetud diiselmootoreid rohkem saastavamateks kui bensiinimootoreid. Olukord on muutunud Common raili (pihustid,
[[Kategooria:Jõumasinad]]
|