Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jah.Mark (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jah.Mark (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:DieselLumbar Enginepatent (4 cycle running)dieselengine.gifjpg|pisi|343x343px264x264px]]
'''Diiselmootor''' (ka '''diisel''') on [[sisepõlemismootor]], mille [[surveaste]] on piisavalt suur selleks, et kütus süttiks juba [[silinder (mootori osa)|silindrisse]] pritsimisel kuuma õhuga kokkupuutel.
 
5. rida:
 
=== Ajalugu ===
1824. aastal Nicolas Léonard Sadi Carnot tuleb välja Carnot tsükliga väites, et võimalikult säästlikus soojusmasinas tuleb töö keha kuumutuda põlemistemperatuurini “muutes mahtu” ehk kiire kokku surumisegakokkusurumisega. 1980. Aastal pakkus Rudolf Diesel oma lahendust eelpool mainitud ideele ning patenteeris oma lahenduse 1892. aastal. Diesel sai oma esimese töötava mudeli valmis 1897. aastal. Tol ajal oli diiselmootorite kasutusvõimalused piiratud, sest need olid suuremad ja raskemad, kui aurumootorid.
 
=== Tööpõhimõte ===
 
==== Neljataktiline tsükkel ====
# Sisselasketakt ( 0°—180° väntvõlli pööret). Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske [[õhk]]. Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu (180°).
# Survetakt. (180° — 360° väntvõlli pääret). Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes õhku kokku (16-25 kordseltkorda).
# Töötakt (360°—540° väntvõlli pööret). Kütus pihustatakse kambrisse, kus ta kokkupuutest kuuma õhuga osaliselt aurustub. Kütus süttib ning põlemise käigus tekivad gaasid suruvad kolvi alla. Põlemine toimub täpselt nii kaua kui pihustist tuleb kütust.
Sellest lähtub, et töötsükkel toimub pideva gaasidegaasi surve all, mis tingib diiselmootorite suure väändemomendi. ning põlemiskambrisPõlemiskambris peab olema alati piisavalt hapnikuhapnikku, et mootor ei tahmaks.
 
4. Väljalasketakt (540°—720° väntvõlli pööret). Kolb liigub üles ning surub põlemisjäägid silindrist välja.
 
=== Eelised ja puudused ===
Kaasaegsete diiselmootorite kasutegur jääb vahemikku 40%-45%, mõndadel isegi rohkem nagu näiteks  MAN B&W S80ME-C7 mootoril, mile kasutegur on 54,4%. Diielmootorid ei nõu väga kindla aurustumisegaaurustumisnäitajatega kütust, see võimaldab kasutada kütusena madalaastmelisi raskõlisid. Raskõlid sisaldavad rohkem süsinikuaatomeid, nende kütteväärtus on suurem ja see tingib diiselmootori suurema efektiivsuse.
 
Diiselmootorid ei ole võimelised arendama kõrgeid pöördeid, sest kütus ei jõua sel juhul lõpuni põleda. MehaanilisedMehhaanilised pinged mootoris on suuremad, mis tähendab, et tuleb kasutada massiivsemaid ja kallemaid osasid, see teeb diiselmootori raskeks. Viimane tingib diiselmootorite vähese kasutuse lennunduses. Üksik näide on pommitajad Junkers, mis olid varustatud diiselmootoritega.
 
Kütuse põlemine kambris on kestab nii kauaseni, kuni kambrisse pihustatakse kütust. Seetõttu on diiselmootoril suur väändemoment madalatel pööretel, see teeb diiselmootoriga auto “erksamaks” võrreldes samasuguse bensiinimootorigabensiinimootorit kasutava autoga. Suur väändemoment madalatel pööretel ja kütusesäästlikus tingib asjaolu, et enamus tänapäeva veokeid ja suuremaid laevu on varustatud just diiselmootoritega.
 
Võrreldes bensiinimootoritega on diiselmootori väljalaskegaasides väiksem vingugaasi sisaldus, ent laialdaselaialdane katalüsaatorite kasutamine teeb selle vahe üsna väikseksväikeseks.  Märkimisväärse osa diiselmootori väljalaskegaaside koostisest moodustavad süsivesinikud (CH j HC), oksiidid ja tahm. Väljalaskegaaside temperatuur on keskmiselt 600-700 °С, vastav näitaja bensiinmootorite puhul on 800—1100°С. Madalam väljalaskegaaside temperatuur põhjustab madalamad soojuskaod võrreldes bensiinimootoriga.
 
Diiselkütus võrreldes bensiiniga aurustub halvasti ning ei kogune gaasina mootoriruumis, mis tähendab et süttimisoht on palju väiksem kui bensiinimootorite puhul, seda enam, et ei kasutata süüteküünlaid. See ja kütusesäästlikus tingisid diiselmootorite laialdase kasutuse tankides, kuna risk tanki mahapõlemiseks vähenes.
 
Diiselmootor nõuab käivitamisel, suure surveastme tõttu, jõulisemat väntvõlli pööret, kui samasuguse töömahuga bensiinimootor, see omakorda nõuab võimsamat starterit. Diiselmootorit on võimalik käivitada pumbates põlemiskambrisse suruõhku.
 
Üks märkimisväärsemaid diiselmootorite miinuseid seisneb suvise diiselkütuse tahkestumises madalate temperatuuride juures. Samuti on diiselmootorid väga tundlikud kütuse saastatuse suhtes. Diiselmootori kütusesüsteem on keerulisem ja kallim remontida (pihustid ja kõrgsurvepump). Diiselmootorite võimsus sama mahu juures on üldjuhul madalam, kui bensiinimootoritel, kuigi diiselmootorite väändemoment üldjuhul on suurem. Viimase ajani on peetud diiselmootoreid rohkem saastavamateks kui bensiinimootoreid. Olukord on muutunud Common raili (pihustid, elektroonilisemida juhtimisegajuhib elektrooniline aju)  kasutusele võtmisega. Kui tavalise mehhaanilise sissepritse puhul on pihustites rõhk 100-400 bar, siis uutes Common rail tüüpi pihustites on rõhk 1000-2500bar.
[[Kategooria:Jõumasinad]]