Redaktsioon: 12. aprill 2017, kell 12:43 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2017, kell 19:41 redigeeri eemalda Hannamia (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Tänapäeva aerodünaamika pärineb 17. sajandist, kuid aerodünaamilisi jõude on inimesed [[Purjekas\|purjekate]] ja [[tuuleveski]]te juures rakendanud juba tuhandeid aastaid, pilte ja lugusid lendamisest leiab läbi terve salvestatud ajaloo, näiteks Antiik-Kreeka müüt [[Ikaros]]est ja Daedalusest. [[Aristoteles]]e ja [[Archimedes]]e töödes kohtab põhimõisteid nagu kontiinum, takistus ja rõhugradient. 1726. aastal [[Isaac Newton]] esimese inimesena lõi [[õhutakistus]]e teooria, mis tegi temast ühe esimese aerodünaamiku. Hollandi-Šveitsi matemaatik [[Daniel Bernoulli]] kirjeldas oma hüdrodünaamikas fundamentaalset suhet rõhu, tiheduse ja kokkusurutamatu voolu kiiruse vahel, mida tänapäeval teatakse kui Bernoulli printsiipi, mis pakub ühe metoodi aerodünaamilise tõstejõu arvutamiseks. ~~<!-- kas see lõik on miski kopi-peist?~~ In 1726, [[Isaac Newton\|Sir Isaac Newton]] became the first person to develop a theory of air resistance, making him one of the first aerodynamicists. [[Netherlands\|Dutch]]-[[Switzerland\|Swiss]] [[mathematician]] [[Daniel Bernoulli]] followed in 1738 with ''Hydrodynamica'' in which he described a fundamental relationship between pressure, density, and flow velocity for incompressible flow known today as [[Bernoulli's principle]], which provides one method for calculating aerodynamic lift. In 1757, [[Leonhard Euler]] published the more general [[Euler equations (fluid dynamics)\|Euler equations]] which could be applied to both compressible and incompressible flows. The Euler equations were extended to incorporate the effects of viscosity in the first half of the 1800s, resulting in the [[Navier-Stokes equations]]. The Navier-Stokes equations are the most general governing equations of fluid flow and but are difficult to solve for the flow around all but the simplest of shapes. ~~-->~~ 1889. aastal prantsuse lennundusinsener Charles Renard esimese inimesena ennustas mõistlikult lendamiseks vajava võimsuse suurust. Otto Lilienthal sai esimesena edukaks purilennundusest ja samuti oli esimene, kes pakkus välja õhukese, kõvera lennukitiiva kuju, mis tekitab suure üleslükkejõu ja väikese takistuse. Toetudes nendele uuendustele ja nende enda tuuletunnelis tehtud uurimuste tulemustele, sooritasid [[vennad Wrightid]] 17. detsembril 1903. aastal maailma esimese mootorlennu. {{pooleli}}

Aerodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel