Ava peamenüü

Muudatused

lisandusi koos halva luuletõlkega
Kui Elisabethi abikaasa 1540. aasta 30. juulil suri, siis võttis Elisabeth Hesseni Philippi ning Saksi kuurvürsti [[Johann Friedrich I]] toetusel Calenbergi vürstkonna valitsemise üheskoos Philippiga enda kätte; hoolimata oma mehe katoliiklasest sugulase [[Heinrich II]] ägedast vastuseisust. Seejärel valitsesid tema ja Philipp vürstkonda Elisabethi alaealise poja regendina viis aastat. Seda aega kasutas Elisabeth eelkõige reformatsiooni läbiviimiseks Calenbergis; aga ka vürstikoja majadusliku seisukorra parandamiseks.
 
Reformatsiooni peamiseks läbiviijaks sai Antonius Corvinus, kes nimetati Calenbergi [[superintendent|superintendendiks]], kelle asukohaks sai [[Pattensen]]. ElisabethiJurist õukonnaga[[Justus liitusvon agaWaldhausen]], kakes mitmeidoli teisi WittenbergisWitternbergis õppinud, luterlasi. [[1542]]. aastal viidinimetati sisseLutheri luterliksoovitusel Calenbergivürstlikuks kirikukorraldusnõunikuks ning 1542–1543hiljem toimuskantsleriks. põhjalikVürstinna [[visitatsioon]],reformatsiooniplaane millestaitasid kalisaks ElisabethCorvinusele iseja osaWaldhausenile võttis.ellu Pealeviia selleka viidiarst sisse[[Burckard kaMithoff]], luterlikõuekohtunik kloostrikorraldus[[Justin (1542)Göbler]] ning uusmagister õuekohtukorraldusHeinrich (1544)Campe. Hertsoginna kirjutas sel ajal ka mitmeid luterlikke laule.
 
[[1542]]. aastal viidi sisse luterlik Calenbergi kirikukorraldus ning 1542–1543 toimus põhjalik [[visitatsioon]], millest ka Elisabeth ise osa võttis. Peale selle viidi sisse ka luterlik kloostrikorraldus (1542) ning uus õuekohtukorraldus (1544). Hertsoginna kirjutas sel ajal ka mitmeid luterlikke laule.
 
Elisabethi häid suhteid Hesseniga ohustas [[1544]]. aastal aga asjaolu, et tema poeg, hertsog Erich II, armus Saksi tulevase kuurvürsti [[Moritz]]i õesse, samuti luterlasest Sidoniesse, ehkki ta oli juba lapsena lubatud Hesseni maakrahvi Philippi tütrele Annale. Siiski õnnestus Elisabethil säilitada head suhted Philippiga, ehkki ta poeg abielluski [[1545]]. aastal temast 10 aastat vanema Sidoniega. Seejärel võttis Erich ka hertsogkonna valitsemise emalt ja maakrahv Philippilt üle.
 
Teisalt õnnestus Elisabethil [[1550]]. aastal oma noorem tütar [[Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Anna Maria]] naita temast üle 40 aasta vanema [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtiga]]. Viimasega oli Elisabeth juba pikemat aega kirjasõprust pidanud.
 
[[1553]]. aastal ajas Elisabethi kunagise mehe katoliiklasest nõbu, Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Heinrich II ta aga Mündenist minema, mistõttu Elisabeth pidi põgenema [[Hannover]]i. [[1555]]. aastal asus ta elama Hennebergi krahvkonnas asuvasse Ilmenausse. Järgnevatel aastatel tema tervis halvenes ning ta suri [[1558]]. aastal.
 
[[1557]]. aastal abiellus Elisabethi noorim tütar Katharina katoliikliku linnusekrahvi [[Wilhelm von Rosenberg]]iga. Osaliselt ema nõudmisel jäi Katharina kindlaks luterlusele ning võttis mehe juurde kaasa ka isikliku luterliku pastori.
 
Viimastel eluaastatel Elisabethi tervis halvenes ning ta suri Ilmenaus [[1558]]. aastal.
 
Elisabethi tegevust reformatsiooni sisseviimisel toonitab üks tema laste poolt finantseeritud [[epitaaf]], mille tegi Innsbrucki meister [[Siegmund Buchlinger]] [[1566]]. aastal ning mis asub [[Schleusingen]]i püha Johannese kirikus. Sel on muu hulgas ka Elisabethi enda loodud luuleread: : ''Zuvörderst ist mir Jesus Christ / Allzeit gewest das höchste Gut. / Durch seinen Geist gab mir der Mut, / Dass ich mich christlich hab ermannt/ Und pflanzt sein Wort in dieses Land'' (Kõige esimene on mulle Jeesus Kristus / Kogu aja olgu ülim headus / Läbi tema vaimu anna mulle julgust, / et ma end kristlikult ülal peaksin / Ja istuta tema sõna sellele maale).
 
== Järglased ==