Punane väljak: erinevus redaktsioonide vahel

Kuni [[17. sajand]]i alguseni nimetati seda väljakut Turuks, alates [[16. sajand]]i lõpust kasutati ka nimetust Suur väljak, kuid kõige sagedamini nimetati seda Põlenguks (Požar, Пожар). Seda nimetust on seotud [[1571]]. aasta tulekahjuga, kuid esimest korda kohtab seda juba [[1534]] seoses Kitai-gorodi ''(eesti keelde tõlgitud tihti ekslikult "Hiinalinnaks", tegelikult tuleneb vene sõnast "kitkitõ" - e.k. vaivaiad, talatalad; puidust talad toestasid algset kivimüüri Kitai-gorodi ümber.<ref name="kreml">Catherine Merridale. Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda. Tallinn, Tänapäev, 2014. Lk 67.</ref>)'' müüri ehitamisega. Muidugi ei toimunud põlengud üksnes turul ja üldse ei ole kohane püüda seda nime seostada mingi konkreetse põlenguga, sest Põleng oli tollal üldnimetus kohaliku kremli juures oleva platsi kohta, kus tavaliselt oli turg, aga mitte tingimata. Näiteks [[1627]] käskisid kirikuvõimud pärast [[Segaduste aeg|Segaduste aja]] lõppu kõigis Venemaa linnades, mis mõnda aega olid [[Rzeczpospolita]] kontrolli alla kuulunud, kõik leedukeelsed (s.t. ladina tähtedega) raamatud kokku korjata "ja Põlengul ära põletada". Sellest saab järeldada, et igas tollases linnas pidi olema Põleng. (Ilmnes, et enamikus linnades polnud ühtki leedukeelset raamatut.) Ka Moskvas eneses nimetati dokumentides 16. sajandil kahel korral Põlenguks [[Lubjanka väljak]]ut, viimati [[1581]].