Maroko: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
42. rida:
== Ajalugu ==
{{vaata|Maroko ajalugu}}
Marokot on eri aegadel valitsenud [[kartaagolased]], [[berberid]], [[roomlased]], [[portugallased]], [[hispaanlased]] ja [[prantslased]], kes kõik jätsid endast maha midagi oma uskudest, arhitektuuristiilidest ja keeltest.▼
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|200px|thumb|left|Araablaste [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] (661–750) laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]]
▲Marokot on eri aegadel valitsenud [[kartaagolased]], [[berberid]], [[roomlased]], [[portugallased]], [[hispaanlased]] ja [[prantslased]], kes kõik jätsid endast maha midagi oma uskudest, arhitektuuristiilidest ja keeltest.
[[File:Gardiner814.jpg|pisi|200px|[[Abbassiidide kalifaat]] (750–1258) 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner]]
Tänapäevane Maroko territoorium asustati vähemalt 8000. aastal eKr berberi hõimude poolt, kes tegelesid valdavalt maaviljeluse ja karjakasvatusega.
8. sajandil saabus Marokosse Abbassiidide Kalifaadist pagenud sõjamehi ja ülikuid, kes moodustasid esimese Maroko riigi – [[Idrisiidid]]e riigi ning [[Idris I]] asutas [[789]]. aastal oma riigi uue pealinnana [[Fès]]i. Järgneval kolmel sajandil moodustasid [[araablased]] Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent [[11. sajand]]il leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid [[assimileerumine|assimileerusid]], kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud [[araabia kultuur]]i, sealhulgas [[islam]]i.
{{vaata|Almoraviidid}}
[[File:Empire almoravide.PNG|200px|thumb|left|Almoraviidide riik, c. 1120]]
[[Almoraviidid]]e [[berberid|berberi]] dünastia (1056)1060–1147), valitses Marokos, [[Mauritaania]]s, Lääne-[[Alžeeria]]s ja Hispaanias ([[al-Andalus]]), asutasid [[Marrakech]]i (1062-1070) ja tegid sellest oma pealinna. Almoraviidid ühendasid enda võimu alla lisaks Marokole ka tolleaegse [[Ghana]] kuningriigi (ligikaudu tänapäeva [[Mali]] ja [[Mauritaania]] territooriumi) ning suurema osa Hispaaniast.
{{vaata|Almohaadide riik}}
[[Pilt:Empire almohade.PNG|pisi|200px|Almohaadide riik (punane) hiilgeajal, 1180-1212]]
[[Almohaadid]]e berberi dünastia valitses (1133–1269) [[Magrib]]is Põhja-Aafrikas: Maroko, Alžeeria, [[Tuneesia]], [[Liibüa]]s ja Hispaanias. Almohaadid rajasid esimese berberite riigi [[Tinmel]]is, [[Atlase mäed|Atlase mägedes]] umbes 1120. aastal. Alistades valitseva [[Almoraviidide dünastia]], suutsid nad aastaks 1147 kogu Marokos võimule saada. [[Abd al-Mu'min]] (1130–1163) vallutas [[Marrakech]]i ja kuulutas iseenda [[kaliif]]iks. Aastal 1159 olid nende kontrolli all kõik [[Magrib]]i alad. Ka [[Al-Ándalus]] sai sama saatuse osaliseks, ning oli aastaks 1172 Alhohaadide võimu all. Almohaadide võim [[Ibeeria poolsaar]]el kestis kuni aastani 1212, kui [[Muhammad al-Nasir|Muhammad "al-Nasir" III]] [[Las Navas de Tolosa lahing]]us [[Sierra Morena]]s [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Aragóni kroon|Aragóni]], [[Navarra kuningriik|Navarra]] ja [[Portugali kuningriik|Portugali]] kristlike kuningate liidult lüüa sai. Moori võim Ibeerias taandus peagi peaaegu täielikult, kui [[Córdoba]] ja [[Sevilla]] vastavalt aastatel 1236 ja 1248 kristlaste kätte langesid.
Almohaadide valitsusaeg jätkus kuni mitmete hõimude ja piirkondade ülestõusud võimaldasid nende ohtlikeimate vaenlaste, [[Mariinide dünastia|Mariinide]] esiletõusu aastaks 1215. Dünastia viimase valitseja kätte jäi lõpuks vaid Marrakech, kus ta orja poolt aastal 1269 mõrvati. Mariinid piirasid Marrakechi, millega lõpetati Almohaadide valitsusaeg Lääne-Magribis ning rajati [[Mariniidid]]e riik.
[[1415]]. aastal vallutasid portugallased [[Ceuta]] Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Portugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad [[Alžeeria]]s ja [[Tuneesia]]s.
Portugal sai vahepeal ([[1578]]) ränga kaotuse osaliseks [[Abd el Malek I]]-lt [[Ksar el-Kebiri lahing]]us ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju kaubanduse Vahemere-kaubanduse üle. [[Mariniidid]]e riik säilitas oma sõltumatuse türklastest, vaatamata [[Osmanite riik|Osmanite]] poolt [[1453]] [[Konstantinoopol]]i ja [[1517]] [[Egiptus]]e vallutamist, kust neil oli [[1519]]–[[1551]] kontroll ka [[Alžeeria]], [[Tuneesia]] ja [[Tripoli]] üle.
1666. aastal võimu haaranud [[Alouitid]] valitsevad riiki tänapäevani. Alouitide saavutuseks võib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning Rabat-Sale mereröövlite vabariigile alistamist. Alouitide valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised välispoliitilised kokkulepped. Näiteks oli Maroko esimeseks maailma riigiks, kes 1777. aastal tunnistas Ameerika Ühendriike iseseisva riigina ning kindlustas Ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereröövlite vastu. Ameerika ja Maroko vaheline sõprusleping jõustus 1786. aastal ning see on ühtlasi Ameerika Ühendriikide vanim kehtiv sõprusleping. [[Ameerika]] Ühendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara välismaal on
Mitme sajandi kestel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanes ning juba XX sajandi alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid. Koloniseerimisõiguse pärast rivaalitsesid [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. Maroko territoorium jagati aastakümnete jooksul riikide vahel ümber, kuid 1956. aastal sai [[sultan]] Muhhamad V pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks.
| |||