William Lawrence Bragg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|1915 '''William Lawrence Bragg''' (31. märts 1890 Adelaide, Austraalia – 1. juuli 1971 Ipswich, Inglismaa) oli Briti...' |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''William Lawrence Bragg''' ([[31. märts]] [[1890]] [[Adelaide]], [[Austraalia]] – [[1. juuli]] [[1971]] [[Ipswich]], [[Inglismaa]]) oli Briti füüsik.
=== Biograafia ===
==== Varasemad aastad ====
Bragg sündis Lõuna-Austraalia osariigi pealinnas Adelaides. Juba varases eas näitas ta üles huvi matemaatika ja teaduse vastu. Tema isa William Henry Bragg oli Adelaide Ülikooli matemaatika ja füüsika vanemprofessor.
Läinud äsja kooli, kukkus Bragg kolmerattalise ratta pealt ning murdis käeluu. Tema isa, kes oli lugenud Röntgeni eksperimentide kohta Euroopas ning eksperimenteeris ka ise, kasutas värskelt avastatud röntgenkiirgust ning oma eksperimenteerimisvarustust, et poja murtud kätt uurida. See oligi esimene dokumenteeritud juhtum röntgenkiirguse kirurgilisest kasutamisest Austraalias.
16. aastaselt läks Bragg Adelaide ülikooli matemaatikat, keemiat ning füüsikat õppima ning lõpetas 1908. aastal. Samal aastal võttis ta isa vastu Leedsi Ülikooli füüsika vanemprofessori koha pakkumise ning tõi oma pere Inglismaale. 1909. aasta sügisel asus Bragg Cambridge Ülikooli Trinity kolledžisse ning sai suure stipendiumi matemaatikas, olgugi et eksami sooritas ta voodis kopsupõletikku põdedes. Saavutanud matemaatikas kõrge taseme, asus Bragg oma õpingute hilisematel aastatel ümber füüsika kursusele, mille ta lõpetas 1911. aastal Summa Cum Laude. 1914. aastal valiti Bragg Trinity kolledži stipendiumi, mis eeldab teesi esitamist ja kaitsmist kandidaadiks. [[William Lawrence Bragg#cite note-6|[6]]][[William Lawrence Bragg#cite note-7|[7]]]
Braggi huvide hulka kuulus veel teokarbikogumine. Tema kogusse kuulus isendeid 500 liigist, mis kõik olid Lõuna-Austraalias isiklikult kogutud. Bragg avastas seepia uue liigi - [[Sepia braggi]], millele pani Braggi auks nime [[Joseph Verco]].[[William Lawrence Bragg#cite note-8|[8]]]
=== Karjäär ===
==== Töö röntgenkristallograafiaga ====
Bragg on tuntuks saanud eelkõige tänu oma seadusele, mis käsitleb kristallide poolt põhjustatud röntgenkiirte difraktsiooni. Braggi seadus tegi võimalikuks määrata aatomite positsiooni kristallis selle järgi, kuidas kristall tekitab röntgenkiirte difraktsiooni. Antud avastuse tegi Bragg 1912. aastal, mil ta oli esimest aastat aspirant Cambridges. Ta arutas oma ideid oma isaga, kes oli välja töötanud röntgenkiirte spektomeetri Leedsis. See vahend tegi võimalikuks erinevate kristallitüüpide analüüsimise.
==== Töö valkudega ====
1948. aastal hakkas Braggi huvitama valkude struktuur ning ta lõi grupi, mis kasutas füüsikat bioloogiliste küsimuste lahendamisel. Braggil oli oma roll ka DNA avastamises 1953. aastal, nimelt toetas ta Francis Cricki ja James D. Watsonit, kes töötasid tema egiidi all Cavendishis.
Braggi algne teadaanne DNA struktuuri avastusest leidis aset 8. aprillil 1953. aastal Solvay valkude konverentsil Belgias, kuid meedia seda ei kajastanud. Seejärel pidas Bragg 14. mail 1953.aastal kõne Londonis Guys meditsiinihaiglas kõne, millest Richie Calder kirjutas 15. mail 1953. aastal artikli “Why You Are You. Nearer Secret of Life.” ajalehte The News Chornicle of London.
=== Isiklik elu ===
Bragg abiellus Alice Hopkinsoniga (1899-1989) aastal 1921 ning neil oli neli last, [[Stephen Bragg|Stephen Lawrence]] (1923–2014), David William (1926–2005), Margaret Alice, sündinud 1931, (kea abiellus [[Mark Heath]]<nowiki/>iga) ning Patience Mary, sündinud 1935. Alice töötas Withingtoni tüdrukutekoolis kuni Bragg nimetati NPL-i direktoriks 1973. aastal.
Braggi hobideks olid maalimine ja kirjandus, kogu oma elu vältel oli ta suur aiandushuviline. [[William Lawrence Bragg#cite note-21|[21]][[William Lawrence Bragg#cite note-8|<nowiki>]</nowiki>]] Londonisse kolides hakkas Bragg isiklikku aeda igatsema ning otsustad alustada töötamist osalise koormusega aednikuna. Braggi tööandja ei tundnud teda ära, kuni üks majas peatuv külaline üllatus aednikku nähes.
Bragg suri haiglas oma kodu lähedal Waldringdield’i külas Suffolk’i maakonnas. Ta maeti Trinity Kolledžis Cambridges, tema poeg ja sõber Cecil Hopkinson on maetud samuti surnuaeda Cambridges.
=== Tunnustused ===
1915. aastal sai ta koos oma isa [[William Henry Bragg]]iga [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] töö eest kristallstruktuuri analüüsimisel röntgenkiirte abil. Ta oli sel ajal 25-aastane ning hoiab sellega tänini Nobeli füüsikaauhinna kõige noorema saaja rekordit.
| |||
