Redaktsioon: 18. aprill 2017, kell 20:46 redigeeri 146.255.183.207 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2017, kell 20:52 redigeeri eemalda Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset [[füüsika]]list [[loodusseadus\|seadus]]t, mis panevad aluse [[dünaamika]]le ja üldisemalt kogu [[klassikaline mehaanika\|klassikalisele mehaanikale]]. Need kirjeldavad [[keha]]le mõjuvat [[jõud]]u ja keha [[liikumine\|liikumist]] sellele mõjuvate jõudude toimel. '''[[Newtoni esimene seadus]]''' ehk [[inertsiseadus]] väidab, et [[keha (füüsika)\|keha]] liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv [[resultantjõud]] on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Sellist nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse [[inerts]]iks. Just sel põhjusel nimetatakse Newtoni esimest seadust ka [[inertsiseadus]]eks. Sümbolites võib esimese Newtoni seaduse üles märkida järgmiselt:<br /> kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{a}=0</math> ehk kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{v}=const</math>. '''[[Newtoni teine seadus]]''' ehk [[dünaamika põhiseadus]] väidab, kui kehale mõjuv [[resultantjõud]] on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Valemi kuju näeb välja järgmine:<br /> <math>\vec{F}=m\vec{a}</math>. :Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha [[mass]]i:▼ ▲:Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha [[mass]]i:<br /> <math>a=\frac{F}{m}</math>. *'''[[Newtoni kolmas seadus]]''' ehk mõju ja vastasmõju seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Newtoni seadused on '''väga üldised''', sest lubavad arvutada paljude erinevate süsteemide liikumisi olenemata sellest, mis tüüpi jõude vaadeldakse. Mõjuvateks jõududeks võivad olla: [[raskusjõud]], [[hõõrdejõud]], [[elastsusjõud]], [[elektromagnetilised jõud]]. Uuritavad süsteemid võivad olla oma mõõtmeteltki erinevad - argielus puutume kokku esemete ja olenditega, kelle liikumised alluvad kõik Newtoni seadustele. Samas suudavad Newtoni seadused kirjeldada ka taevakehi ja nende süsteeme ning lausa [[aatom]]eid või [[molekul]]e. Kuid siiski pole Newtoni seaduste kehtivusulatus absoluutne, sest nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada [[Albert Einstein\|Einsteini]] [[relatiivsusteooria]]t.

Newtoni seadused: erinevus redaktsioonide vahel