Faktooring: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kelli.kukk (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kelli.kukk (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
== Faktooringu olemus ==
Ärinduses on ettevõtete [[Arve|arvete]] tasumise maksetähtajad enamasti 30 kuni 60 päeva või mõningatel juhtudel 90 või 120 päeva. See tähendab, et ostjal on aega arve tasumiseks kuni mitu kuud, mistõttu müüja võib vajada igapäevase tegevuse rahastamiseks muid vahendeid. Faktooring pakub ettevõtetele võimaluse oma tasumata müügiarved loovutada finantsettevõttele ehk faktorile, kes tasub arve summa teenustasu eest talle kohe.
Faktoorimine on eriti vajalik väike-[[Ettevõte|ettevõttele]] näiteks juhul, kui saabub suurem tellimus. Arve maksetähtaeg ostja jaoks on 60 päeva, aga ettevõttel oleks vaja ka enne seda raha, et tootmise jätkamiseks näiteks materjali osta või palkasid maksta. Müügiarve loovutamine pakubki seda võimalust. Samuti sobib faktooringuteenus ettevõttele, kelle [[käibevara]]<nowiki/>st suure osa moodustavad ostjatelt laekuvad arved. See tähendab, et paberil on see raha justkui olemas, ent reaalselt pole summat müüjale veel edastatud. Faktooring on vajalik ka ettevõtetele, kellel ei ole võimalik võtta laenu näiteks tagatise puudumise tõttu. Faktooringfinantseerimine on sobilik ka suurte projektide korral või ettevõtetele, kelle jaoks on oluline konkurentsieelis pakkuda klientidele pikemaid maksetähtaegu.<ref name="finantsturud" /> <ref name="Puulmann" />
Faktooringu tagatiseks on tavaliselt nõue ostja vastu ehk müügiarve, regressiga faktooringu puhul ka regressi õigus müüja vastu. Faktor võib nõuda müüjalt aga lisatagatist, milleks võib olla [[kinnispant]] ehk [[hüpoteek]], [[vallaspant]], [[garantiikiri]] või [[käendus]]. <ref name="finantsturud" /><ref name=":2" />
Faktooringuga sarnane teenus on arvete ost, kuid see on lihtsam ja paindlikum ning tavaliselt kasutatakse seda üksikute suuremate arvete finantseerimiseks. Faktooringu puhul ei finantseerita tavaliselt ainult ühte arvet, vaid faktooringulepinguga sõlmitakse kokkulepe kõigi mingi konkreetse ostja(te) arvete finantseerimiseks. Samas on oluline, et ettevõte ei pea enamasti faktoorima kõiki oma arveid, vaid saab valida välja kindlad ostjad. Arvete ost võimaldab aga valida, millal ja milliseid arveid soovitakse finantseerida. Samuti ei tohi faktooringut segi ajada inkassoga, sest faktooringu puhul ei ole tegu arvete võlgade väljanõudmisega. Faktooringfinantseerimise aluseks on tasumata müügiarved, mille maksetähtaeg pole veel saabunud. <ref name="Puulmann" /> <ref>{{Netiviide|URL=http://www.svea.com/et-EE/est/arikliendile/Arvete-ost/|Pealkiri=Arvete ost|Kasutatud=17.04.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.rtsfinancial.com/articles/six-most-common-myths-about-factoring|Pealkiri=The Six Most Common Myths about Factoring|Väljaanne=|Aeg=19. juuni 2015|Kasutatud=18.04.2017|Keel=inglise keeles}}</ref>
Faktooring on tavaliselt täisteenus, mis võib endas hõlmata:
* arvete finantseerimist
* arvete haldamist
* ostjatelt õigeaegsete laekumiste jälgimist ja arvetega seostamist
* laekumiste kogumist ja edasikandmist müüjale
* meeldetuletuskirjade saatmist ostjatele maksetega hilinemise korral
* tagasiside andmist probleemide korral ostjaga
* ostjatega seotud [[krediidirisk]]<nowiki/>i hindamist
* ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist
* vajadusel [[krediidikindlustus]]<nowiki/>t, mis aitab juhul, kui ostja on muutunud maksevõimetuks. (Krediidikindlustuse olemasolul tasub sellisel juhul müüja arve vaid omavastutuse määral, kui tegemist on regressiga faktooringuga. Krediidikindlustus on eriti vajalik ekspordi puhul, kus välisparneri maksejõulisust ja riske on ise keeruline hinnata. )
* suhtlemist [[inkasso]]<nowiki/>firmadega [[võlg]]<nowiki/>ade sissenõudmiseks ostjatelt, kui selles on poolte vahel kokkulepitud.<ref>{{Netiviide|Autor=Randoja, Sven|URL=http://www.aripaev.ee/uudised/2006/08/29/faktooring-maandab-ettevotte-riske|Pealkiri=Faktooring maandab ettevõte riske|Väljaanne=Äripäev|Aeg=30. august 2006|Kasutatud=18.04.2017}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.seb.ee/ariklient/finantseerimine/kaubanduse-rahastamine/faktooring|Pealkiri=Faktooring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=18.04.2017}}</ref><ref name="Puulmann" /><ref name= "nordea">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nordea.ee/teenused+%C3%A4rikliendile/finantseerimine/kaubanduse+finantseerimine/faktooring/1033652.html|Pealkiri=Faktooring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=17.04.2017}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.svea.com/et-EE/est/arikliendile/Faktooring/|Pealkiri=Faktooring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=17.04.2017}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.swedbank.ee/business/finance/trade|Pealkiri=Mis on faktooring?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=17.04.2017}}</ref>
Faktooringut ei saa kasutada omavahel seotud osapooled, nagu näiteks ema- ja tütarettevõtted <ref name=":2" />.
== Faktooringuleping ==
Faktooringulepinguga lepitakse kokku mitmetes tingimustes, mis olenevad tehingu valuutast, müüja finantsolukorrast ning tehingu riskantsusest. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.yhistupank.ee/40/faktooring|Pealkiri=Faktooring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=18.04.2017}}</ref>
=== Olulised mõisted lepingus ===
Avansimäär on osa arvest, mille ulatuses faktor arveid finantseerib. Tavaliselt on faktooringuavansi määr vahemikus 65-90% müügiarve nominaalväärtusest, kuid see võib olla ka 50-100%. Üldjuhul arvestatakse see peale faktooringuintressi ja komisjonitasu maha arvamist arve summast. Avasimäär näitab, kui suure osa arvest faktor müüjale kohe maksab. Avansimäära suurus sõltub nii arve suurusest, kui ka ajast, mis jääb arve esitamise ja maksetähtaja vahele. Näiteks kui avansimäär on 80% ja arve summa on 1000€, siis faktor kannab müüjale koheselt 800€.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.rtsfinancial.com/guides/what-factoring|Pealkiri=What is Factoring?|Väljaanne=|Aeg=27. jaanuar 2014|Kasutatud=18.04.2017|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.swedbank.ee/business/finance/trade/factoring/conditions?language=EST|Pealkiri=Tingimused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=18.04.2017}}</ref><ref name="finantsturud" />
Faktooringureserv on osa arve summast, mille faktor kannab müüjale vaid juhul, kui ostja on faktorile arve õigeaegselt tasunud. See on vajalik faktorile krediidiriski vähendamiseks, sest probleemide tekkimisel ostjaga jätab ta selle osa endale. <ref name="finantsturud" />
Lepingu limiit on rahasumma, mille ulatuses faktor müüjale arveid finantseerib. See on summa, mille ulatuses on võimalik lepingus määratletud ostjatelt laekumata arveid esitada. Tuleb tähele panna, et kui müüja on juba faktorile lepingu limiidi ulatuses arveid edastanud, siis tuleb uued arved enamasti siiski faktorile edastada, ent nende finantseerimise toimub alles limiidi vabanemisel. Limiit vabaneb, kui laekub summa eelnevat esitatud arvest. <ref name=":3" />
=== Faktori tulu ===
Faktor soovib saada tulu nii arvete finantseerimise kui ka muude võimalike kaasnevate teenuste eest. Tavaliselt on faktori tuludeks lepingu- ja komisjonitasu ning intressitulu.<ref name="finantsturud" /> Samas on finantsettevõtteid, kellele tuleb maksta vaid faktooringutasu, mis moodustab mingi protsendi arve kogusummast.<ref name=":2" />
Faktooringu lepingutasu on ühekordne tulu, mis makstakse faktorile lepingu sõlmimisel. Tavaliselt on lepingutasu osakaal lepingu limiidist või kindel summa.<ref name="nordea" /> <ref name=":4" />
Faktooringu[[intress]] on tasu faktorile arvete finantseerimise eest ehk avansi andmise eest. Intressi arvestatase aja eest, mis jääb müüjale faktooringuavansi kandmise ja arve faktooringuarvele tasumise vahele. <ref name="finantsturud" /> Intressimäära suurus sõltub müüja finantsseisust, tehingu riskitasemest ja valuutast <ref name="nordea" /><ref name=":4" />.
Komisjonitasu ehk arve käitlustasu on kas kindel summa või osakaal arve summast (tavaliselt 0,1-1,5%). Komisjonitasu võetakse kõikidelt faktorile esitatud müügiarvetelt, mis tähendab, et seda tuleb maksta ka juhul, kui arvet et aktsepteerita. Arve käitlustasu vähendab müüjale väljamakstavat faktooringuavanssi. Komisjoni summa sõltub nii tegevusharust ja müüja müügimahust kui ka kuludest, mida faktor teeb arvete läbivaatamise, kontrollimise ja muude tehinguga seotud tegevustega.<ref name="finantsturud" /><ref name=":4" />
== Faktooringfinantseerimise protsess ==▼
Faktooringu tehing on kolme osapoolega. Esimene on kauba või teenuse müüja ja teine on selle teenuse või kauba ostja. Kolmas tehingu osapool on finantsettevõte ehk faktor, kellele kauba müüja arve loovutab. Klassikaliselt toimuvad faktooringfinantseerimise protsessis järgnevad etapid:
# Müüja ja ostja sõlmivad ostu-müügi leping.
# Müüja, ostja ja faktor sõlmivad kolmepoolse kokkuleppe, milles lepitakse kokku, et ostja tasub aktsepteeritud arve otse faktorile.
# Toimub kauba/teenuse müük ostjale, kellele edastatakse müügiarve, mille aktsepteerimise kohta esitatakse kinnitus.
# Esitatakse müügiarve faktorile aktsepteerimiseks ja ülesostmiseks.
# Esitatakse teade ostjale, et arve nõudeõigus on üle läinud faktorile.
# Faktor ostab üles müügiarve ning kannab avansi üle müüjale.
# Ostja tasub raha faktorile avatud faktooringukontole, mille laekumisi jälgib faktor (kes esitab vajadusel ostjale ka meeldetuletusi, teateid või viivisearveid).
# Faktooringureserv ehk ülejäänud summa kantakse üle müüja arvelduskontole.<ref name=":2" /><ref name="finantsturud" /><ref name="nordea" />
Esimene ja teine etapp toimuvad osapoolte vahel ühekordselt faktooringulepingu sõlmimisel, milles lepitakse kokku ka muud tingimused. Igapäevaselt toimub faktooringu protsess etappides 3. kuni 8.
== Faktooringu liigid ==▼
* Avatud ehk konventsionaalne faktooring on selline, kus faktor pakub müüjale peale finantseerimise ka muid teenuseid. Näteks võib pakkuda faktor kindlustuse, analüüsi, raamatupidamise, info ja juriidilise abi teenust. Avatud faktooringu puhul teatatakse ostjale maksekuupäev, kuna ta peab faktorile soetatud kaupade/teenuste arve tasuma.<ref name="finantsturud" /> <ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Ashok, M|URL=http://www.accountingnotes.net/financial-management/finance-sources/factoring-mechanism-types-and-benefits/8098|Pealkiri=Factoring: Mechanism, Types and Benefits|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=18.04.2017|Keel=inglise keeles}}</ref>
* Varjatud ehk konfidentsiaalse faktooringu korral ostjat ei teatata müüja finantseerimisest faktori poolt. See piirneb vaid arvete ülesostmisega. <ref name="finantsturud" />
* Kogumisfaktooringu puhul kogub faktor ostjate tasumata arved, kuid müüjat ei finantseerita. Põhimõtteliselt on tegemist inkasseerimisega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.milbergfactors.com/collection-factoring/|Pealkiri=Collection factoring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=18.04.2017|Keel=inglise keeles}}</ref><ref name=":5" /><ref name="finantsturud" />
* Regressiga faktooring tähendab, et faktori ja müüja vahel on kokkulepe, et kui ostja ei tasu faktooritud arvet maksetähtajaks, on faktoril õigus nõue müüjale tagasi müüa. See tähendab, et müüja peab ise tasuma faktorile müügiarve, mille eest ostja pole raha maksnud. Teisisõnu kogu riski võtab enda kanda müüja ja faktori riskid on sellega madalamad. Eestis on enamus faktooringulepinguid regressiõigusega. <ref name=":2" /><ref name="finantsturud" /><ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.rtsfinancial.com/guides/difference-between-recourse-and-non-recourse-factoring|Pealkiri=The Difference between Recourse and Non-Recourse Factoring|Väljaanne=|Aeg=30. november 2014|Kasutatud=18.04.2017|Keel=inglise keeles}}</ref>
* Regressita faktooring on müügiarvete müük, kus ka arve omandiõigus läheb üle faktorile. Võimaldab täielikult maandada müüja riske, sest ostja mitte maksmise korral ei ole faktoril nõuet müüja vastu. Klassikaliselt on faktooring regresssita.<ref name="finantsturud" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />
* Siseriiklik faktooring - nii müüja kui ostja on residendid ehk sama riigi ettevõtted. Seotud osapooli on vaid kolm. <ref name="finantsturud" /><ref name=":5" />
* Ekspordifaktooringu puhul on müüja eksportiv ettevõte ning ostjad asuvad välismaal. Seotud osapooli on kokku neli - kauba müüja, ostja ja eksportfaktor ning importfaktor. Seda kutsutakse ka kahefaktoriga süsteemiks või faktooringuks.<ref name=":5" /><ref name="finantsturud" />
* Impordifaktooringuga on tegemist juhul kui müüja on välismaa ettevõte ning ostjad kodumaised ehk Eesti ettevõtted.<ref name="finantsturud" />
* Maksufaktooring on olukord, kus müüja finantseerib käibemaksudeklaratsiooni alusel riigieelarvesse enammakstud käibemaksu.<ref name="finantsturud" />
== Faktooringu eelised müüjale ==
21. rida ⟶ 70. rida:
* lihtsam [[rahavoog]]<nowiki/>ude planeerimine;
* võimaldab pakkuda ostjatele pikemat [[maksetähtaeg]]<nowiki/>a, mis suurendab ettevõtte konkurentsivõimet;
* tagatiseks on üldjuhul ostjate debitoorne võlgnevus ehk finantseeritav arve ning tavaliselt lisatagatist ei nõuta (erinevalt [[laen]]<nowiki/>ust, mille puhul on enamasti vajalik tagatis);
* suurendab kontrolli [[deebitor]]<nowiki/>ide ehk ostjate üle, parandades nende maksedistsipliini ning vähendades makseriski;
* maandab välisvaluutariski, kui tegemist on rahvusvahelise faktooringuga;
* hoiab kokku finantsosakonna kulusid, sest arvetega seotud administratiivsed ülesanded lähevad faktorile, kes tegelevad nii arvete haldamise kui ka kogumisega.<ref name=":0" /><ref name="finantsturud" /><ref name=":1" /><ref name="nordea" />
Tänu eelnevalt nimetatud eelistele on võimalik ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele, mis loob aluse müügikäibe kasvuks.
▲== Faktooringfinantseerimise protsess ==
▲== Faktooringu liigid ==
== Viited ==
| |||