Mais: erinevus redaktsioonide vahel

*''Zea vulgaris'' Miller.<ref name="eestitaimed">{{netiviide | URL = http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi?query=harilik+mais&lang=et| Pealkiri = "Harilik mais"| Väljaanne = Eestikeelsete taimenimede andmebaas | Kasutatud = 28.12.2010| Keel = }}</ref>

Mais pärineb tõenäoliselt [[Kesk-Ameerika]]st, kus seda hakati [[kultiveerimine|kultiveerima]] umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti [[Teotihuacan]]ist, mis asub [[Pueblo (Mehhiko)|Pueblo]] linna lähedal [[Mehhiko]]s. Mais oli väga oluline toiduallikas [[maajad]]e ja [[asteegid|asteekide]] [[tsivilisatsioon]]is. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni [[Kanada]]ni ja lõuna poole kuni [[Argentina|Argentinani]]. Pärast [[Ameerika]] avastamist [[15. sajand]]il [[Introdutseerimine|introdutseeriti]] mais [[Hispaania]] kaudu [[Euroopa]]sse, kus seda esialgu kasvatati soojemates [[Vahemere maad|Vahemere maades]], hiljem peaaegu kogu Euroopas.<ref name="mayze>www.fao.org" [http://www.fao.org/docrep/t0395e/t0395e00.htm Maize in human nutrition] Vaadatud 28. detsembril 2010 (inglise keeles)</ref>

Veel [[1980. aastad|1980. aastatel]] arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja [[Guatemala|Guatemalas]].<ref>"[[A ja O]]name=". [[Tallinn]], wbxpf"[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 247</ref>

Harilikust maisist on aretatud palju [[sort]]e, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks:<ref name="eestitaimed" />

Püstise [[Kõrs|kõrre]] läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme [[säsi]]ga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külg[[võrse]]d.<ref name="EE>[[Eesti" Entsüklopeedia]], 6. köide, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1995]]</ref>

Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. [[Tõlvik]]uid on maisitaimel 1–4<ref name="EE" />. Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200–400, harva kuni 1000 seemet. Seemne mass on 190–400 mg<ref name="mayze" />. Tõlvikud arenevad [[emasõisik]]utest, [[isasõisik]]ud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne.

Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud [[polaaralad]] ja [[kõrgmäestik]]ud. [[Kasvuperiood]]i soovitatav [[õhutemperatuur]] jääb vahemikku 25–30 °C.<ref name="EE" /> Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lähedal ja kuni 4000 m kõrgusel [[Peruu]] [[Andid]]es.<ref name="mayze" /> Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel [[muld]]adel.

Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang [[riis]]i ja [[nisu]] toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.<ref name="fao" />

Aastail 1969–1971 oli maisi [[saagikus]] kõige suurem [[Austria]]s (55,5 ts/ha). Järgnesid [[USA]] (51,6 ts/ha), [[Prantsusmaa]] (51,5 ts/ha), [[Kanada]] (50,8 ts/ha) ja [[Saksa FV]] (50,5 ts/ha). Maailma keskmine oli 25,4 ts/ha.<ref name="A ja O">"A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 249</ref>

1983. aastal oli maisi saagikus kõige suurem [[Kreeka]]s (95,9 ts/ha). Järgnesid [[Itaalia]] (70,7 ts/ha), Austria (69,9 ts/ha), [[Ungari]] (65,5 ts/ha) ja Prantsusmaa (63,2 ts/ha). Maailma keskmine oli 28,0 ts/ha.<ref name="A ja O" />

Maisi koristamiseks on välja töötatud [[maisikombain]]id. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel [[hekseldfamine|hekseldavad]] lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk.name="tNBej" 298</ref>

Eestis hakati harilikku maisi kasvatama [[1835]]. aastal [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut|Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis]], mis tegutses 1834–1839<ref name="EE" />. [[1885]]. aastal kasvatati maisi [[Sangaste nmõis|Sangaste]], [[1895]]. aastal [[Rooma mõis]]as<ref name="mais>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2911_2904.html" „Head ja palju!” - Maisikampaania Nõukogude Eestis] [[Eesti Loodus]]. Vaadatud 31. detsembril 2011</ref>. Põhiliselt kasvatati [[haljasmass]]i, [[Lõuna-Eesti]]s loodeti saada ka teri<ref name="mais" />.

Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust [[Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaam]]as. Katsed näitasid, et [[Eesti kliima]] on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud [[Nikolai Rootsi]] leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, [[rehi|rehe]] all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest [[kartul]]iga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.<ref name="mais" />

Laialdasem maisi kasvatamine algas pärast seda, kui [[NSV Liit|NSV Liidu]] juhiks sai [[Nikita Hruštšov]]. [[1953]]. aasta oktoobris [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] pleenumil käsitles [[Johannes Käbin]] maisikasvatust [[Eesti põllumajandus]]e prioriteetse suunana. [[1955]] oli maisipõldude kogupindala 33 000 ha. Siiski selgus üsna pea, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha.<ref name="mais" />

Pärast seda, kui maisisaak [[1962]] külma ja vihmase suve tõttu [[ikaldus]], hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama. [[1963]]. aasta detsembris tunnistas Hruštšov partei pleenumil, et teraviljakultuurina on mais NSV Liidus perspektiivitu, aga pidas vajalikuks seda silokultuurina.<ref name="mais" /> Maisi kohustuslik viljelemine lõpetati pärast seda, kui Hruštšov [[1964]] kõigist ametitest tagandati.

1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit<ref name="EE" />. Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha.<ref name="ener>{{netiviide | URL = http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_keskus/ylevaatelised%20uuringud/Mes_rohtsete_energiakultuuride_uuring.pdf| Pealkiri = "Rohtsete energiakultuuride uuringud"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.emu.ee| Aeg = 2007| Koht = Tartu| Väljaandja = [[Eesti Maaülikool]]| Kasutatud = 28.12.2010| Keel = }}</ref>

|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />

Mais on kujutatud [[Angola vapp|Angola]], [[Grenada vapp|Grenada]], [[Keenia vapp|Keenia]], [[Mosambiigi vapp|Mosambiigi]] ja [[Sambia vapp|Sambia vapil]]. Kuni [[1992]] oli mais kujutatud [[Roheneemesaarte vapp|Roheneemesaarte vapil]]. Mais oli ka [[Moldaavia NSV vapp|Moldaavia NSV vapil]].<ref>"A ja Oname=". Tallinn, Hztei"Valgus" 1987, lk. 172</ref>

{{viited}}|allikad=