Hartley ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel

Hartley ostsillaatori ahela töötas välja Ameerika insener Ralph Hartley 1915. aastal, kuid patendi sellele sai ta alles 1920. aastal<ref>1. [https://en.wikipedia.org/wiki/Hartley_oscillator Hartleyname="PZOss" ostsillaator]</ref>.

Hartley ostsillaatoris on sagedust määravaks ahelaks võnkering, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud induktiivpoolist ja nendega paralleelselt paigutatud kondensaatorist. Kahe induktiivpooli asemel võib kasutada ka ühtainust harundiga pooli. On levinud ekslik arvamus, et harundi võib paigutada induktiivpooli keskele, kuid tegelikult määrab harundi asukoht induktiivpoolil tagasisidet. Tagasiside on seda tugevam, mida suurem osa iduktiivpooli keerdudest jääb toiteallika ja transistorvõimendi baasi vahele<ref>2. [http://arcarc.xmission.com/PDF_Electronics/Oscillators.pdf Online Radio & Electronics Course,name="qsWFH" Oscillator]</ref>. Ergutusvool, mis tagab voolu võnkeringis on palju väiksem võrreldes [[elektrivool|vooluga]], mis on võnkeringis endas. Kuna suurem osa ostsillaatori voolust on just võnkeringis, mitte ostsillaatori võimendavas osas, siis võimendis tekkinud moonutuste mõju siinussignaalile on väike.

[[Võimendi]] on vajalik võnkumiste alalhoidmiseks, igasugune [[kõrvalekalle]] stabiilsetes võnkumistes kutsub esile korrigeeriva efekti – kui [[amplituud]] kahaneb, muutub võimendus tugevamaks ja vastupidi. Võimendina kasutatakse Hartley ostsillaatoris, ja ka teistes ''LC''-ostsillaatorites, aktiivset neliklemmi, mis toiteallika energia arvelt kompenseerib selektiivahelas tekkivad kaod ja ostsillaatorist tarbitava energia. Aktiivseks neliklemmiks on tavaliselt positiivse tagasisidega [[bipolaartransistor|bipolaar]]- või [[väljatransistor|väljatransistoraste]]<ref>3. L. Abo. name="RaadiolülitusedYr4IL", Valgus, Tallinn, 1990. 122</ref>. Laialt levinud on ka [[operatsioonvõimendi]] kasutamine. Võimendava elemendi (võimendi) väljund on ühendatud sisendiga kasutades tagasisidet, Hartley ostsillaatori puhul on tagasiside läbi induktiivse. 1915. aasta Hartley ostsillaatoris kasutati võimendina [[triood|trioodi]].

Hartely ostsillaatoreid kasutatakse tavaliselt [[raadiosagedus|raadiosagedustel]] 20 kHz kuni 30 MHz. Hartley ostsillaatorit saab kasutada ka madalamatel sagedustel kui 20 kHz, selleks tuleb induktiivpooli väärtust suurendada<ref>4.[http://www.circuitstoday.com/hartley-oscillator Circuits Today, Hartley oscillatorname="5v1lQ" circuit]</ref>.

*Hartley ostsillaator, mille ehitusse kuulub ühe harundiga induktiivpool, kus positiivne tagasiside, mis on vajalik võngete jaoks, tekib induktiivse või elektromagnetilise sidestuse tõttu ostsillaatori sisendi ja väljundi vahel <ref>5. I.M. name="Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 145</ref>. Harundiga induktiivpool tagab paremat vastastikust induktiivsust.

*Hartley ostsillaator, kus ühe harundiga induktiivpooli asemel kasutatakse kaks iseseisvat induktiivpooli ''L''₁ ja ''L''₂, mis ei ole omavahel magnetiliselt sidestatud on kujutatud joonisel. [[vastastikune induktsioon|Vastastikune induktiivsus]] ostsillaatori sisendi ja väljundi vahel puudub. Sellise ehituse korral tagab võnkumiseks vajalikku tagasisidet transistorvõimendi sisendmahtuvus ''C'' kollektori ja baasi vahel. Seega Hartley ostsillaator mille induktiivpoolide vahel puudub elektromagnetiline sidestus ostsilleerub seetõttu, et koormus paistab kollektorile indkutiivse koormusena sagedustel, mis on veidi madalamad kui võnkeringi võnkesagedus ''f''₀ ning baasiahel avaldab negatiivset takistust võnkeringile, mille mõjul võnkering hakkabki ostsilleeruma.<ref>6. I.M. name="Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 146</ref>

* Hartley ostsillaator, kus ühe harundiga induktiivpooli asemel kasutatakse kaks iseseisvat induktiivpooli ning väga väikse sisendmahtuvusega transistorvõimendit, mille tõttu positiivne tagasiside ei tekita võnkumisi. Sellisel juhul tuleb ostsillaatoriga opereerida väga madalatel sagedustel kuni mõnisada [[herts|hertsi]]. Skeem ostsilleerub kui anname sobiva võimenduse, sest sellistes tingimustes sisaldab Hartley ostsillaatori võnkering ka [[faas|faasi]] muutvat ahelat, kus väljundi energia, mida juhitakse tagasi sisendisse, on 180° võrra nihkes<ref>7. I.M. name="Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 146</ref>

Praktikas kasutatakse Hartley ostsillaatoris korraga kõiki kolme, ülalpool kirjeldatud, ostsilleerimise tekitamise tehnikat<ref>8. I.M. name="Gottlieb. "Practical Oscillator Handbook", Elsevier, US, 1997. 147</ref>