Botswana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
38. rida:
Riigi pindala on 581 730 km², mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud [[Kalahari kõrb]]ega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], põhjas ja läänes [[Namiibia]]ga ning kirdes [[Zimbabwe]]ga. Põhjakirdes on väga väike (umbes 2 km) täpsustamata piirilõik [[Sambia]]ga.
 
Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli [[SKP]] elaniku kohta kohta umbes 70$. Peale iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000$.<ref name="cia>{{cite" web |author=Central Intelligence Agency |authorlink=Central Intelligence Agency |publisher=The World Factbook |title=Botswana |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html|accessdate=22-04-2013}}</ref> Majandus, kus domineerib [[mäetööstus]], on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. [[Turism]] on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev [[esindusdemokraatia]] traditsioon.
 
[[Botswana lipp|Botswana riigi lipul]] on samad värvid, mis [[Eesti lipp|Eesti lipul]], kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1583559/ Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge]. Postimees, 2. oktoobername="6vix8" 2006.</ref>
 
==Ajalugu==
 
19. sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja [[ndebele]] hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka [[Transvaal]]iast tulevate [[buurid]]ega idas. Peale seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla ([[Betšuaanamaa protektoraat]]).<ref>{{cite web|titlename=Botswana"9jEX7" History|url=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history|publisher=Lonely Planet|accessdate=14-10-2012}}</ref> Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika alla. Enamik [[tsvana keel]]t rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas.
 
1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.
50. rida:
== Riik ==
 
Botswanas on esindusdemokraatia, [[Botswana president]] on nii [[riigipea]] kui [[valitsuse juht]]. Valitsus teostab [[täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]]. [[Seadusandlik võim]] kuulub nii valitsusele kui [[parlament|parlamendile]]. Peale iseseisvuse väljakuulutamist on riigi mitmeparteilises süsteemis domineerinud Botswana Demokraatlik Partei. [[Transparency International]]i andmetel on Botswana kõige vähem korrumpeerunud riik Aafrikas ning reastub sarnaselt Portugali ja Lõuna-Koreaga.<ref>Transparency Internationalname="RULok" [http://www.transparency.org/research/cpi/cpi_2008 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23-07-09.</ref>
 
=== Haldusjaotus ===
84. rida:
== Maavarad ==
 
Valitsus omab 50% [[Debswana]]st, suurimast teemante kaevandavast firmast Botswanas.<ref name="botswana>{{Cite" news|url=http://www.nytimes.com/2008/08/09/business/worldbusiness/09nocera.html?ref=business|title=Diamonds are Forever in Botswana|accessdate=15-03-2010| date=8. august 2008 |author=Joe Nocera|work=[[New York Times]]}}</ref> Mineraalsed maavarad annavad umbes 40% riigituludest.<ref name="worldbankbotswana">{{cite web| url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank }}</ref> Mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid Botswanasse, otsides teemante, kulda, uraani, vaske ja isegi õli ning saanud positiivseid tulemusi. Valitsus teatas 2009. aasta alguses, et nad püüavad muuta oma majanduslikku sõltuvust teemantidest, kuna on tõsiselt mures, et teemandid saavad Botswanas järgmise kahekümne aasta jooksul otsa.
 
==Rahvastik==
91. rida:
[[Tsvanad]], Botswana suurim rahvusgrupp, moodustab 79% rahvastikust. Suurimad vähemusrahvused on kalangad ning [[bušmanid]] ehk sanid. Samuti on väga väike arv indialasi ja valgeid. Viimati mainitud räägivad inglise ja [[afrikaani keel]]t ning moodustavad umbes 3% rahvastikust.
 
Halvenenud majandustingimuste tõttu [[Zimbabwe]]s hakkas alates aastast 2000 Zimbabwest pärit inimeste arv Botswanas kõvasti kasvama.<ref>{{Cite web|titlename=National"xoRpS" and international responses to the Zimbabwean exodus: implications for the refugee protection regime|publisher=Policy Development and Evaluation Service, United Nations High Commissioner for Refugees|series=Research Papers|volume=175|last=Betts|first=Alexander|last2=Kaytaz|first2=Ezra| year=2009|url=http://reliefweb.int/report/zimbabwe/national-and-international-responses-zimbabwean-exodus-implications-refugee}}</ref>
 
Vähem kui 10 000 bušmani elavad ikka traditsiooniliselt kui kütid ja korilased. Alates 1990. keskelt on Botswana valitsus üritanud bušmaneid nende aladelt välja kolida.<ref>Stefan Lovgrenname="ww1iJ" (14. september 2004) [http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0914_040914_labushmen_2.html African Bushmen Tour U.S. to Fund Fight for Land]. National Geographic News.</ref>
 
===HIV/AIDS===
 
AIDSi [[pandeemia]] on Botswanat väga valusalt puudutanud. Nagu teisteski Aafrika riikides on AIDS-i majanduslik mõju olnud märkimisväärne. 2006. aasta hinnangul oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel langenud 65. eluaastalt 35-ni <ref name="Kallings>{{Cite" journal|journal=J Intern Med| year = 2008 | volume = 263 | issue = 3 | pages = 218–43| title=The first postmodern pandemic: 25 years of HIV/AIDS|author=Kallings LO|doi= 10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x |pmid=18205765|url= http://www.blackwell-synergy.com/doi/full/10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x}}</ref> ning 24% täiskasvanutest nakatunud HIV/AIDS-i.<ref>{{cite web | publisher name="zNWEp" UNAIDS | url = http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2006/ | title = Global Report | year = 2006}}</ref> Valitsus on algatanud mitmeid programme nii tasuta ravimite kui informatsiooni jagamiseks. 2011. aasta UNAIDS-i raporti kohaselt on Botswanas saavutatud üldine - st 80% või rohkem rahvastikust on kaetud - ligipääs ravile.<ref>[http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf UNAIDSname="brRpu" World AIDS Day Report 2011]. unaids.org</ref> Umbes iga kuues botswanalane on HIV-positiivne, see on peale naabruses oleva [[Svaasimaa]] teiseks kõrgeim nakatumise protsent maailmas.<ref>{{cite web | url name="oPlYE" http://www.avert.org/aidsbotswana.htm |title=HIV and Aids in Botswana | publisher = Avert (International Aids Charity) | accessdate = 23-07-2009}}</ref>
 
===Haridus===
 
Botswana on suutnud viimase paarikümne aastaga suurendada täiskasvanute kirjaoskuse taset; 1991. aastal oli see 69% ja 2008. aastal 83%.<ref name="ref">{{cite web|url=http://stats.uis.unesco.org |title=UNESCO Institute for Statistics |publisher=Stats.uis.unesco.org |accessdate=21-08-2011}}</ref>
 
Peale teemantide avastamist ja tänu sellele riigi tulude suurenemist, kasvasid ka investeeringud haridusse. Õpilastele tagatakse 10 aastat põhiharidust. Umbes pooled õpilastest lähevad edasi õppima keskkooli. Riigis on mitu kolledžit ja kaks ülikooli: [[Botswana Ülikool]] (University of Botswana) Gaborones ja [[Botswana Rahvusvaheline Teadus- ja Tehnikaülikool]] (Botswana International University of Science and Technology) [[Palapye]]s.
 
Peale kahte aastakümmet tasuta riigiharidust teatas Botswana 2006. aasta jaanuaris koolitasude uuesti sisse seadmisest.<ref>BBC Newsname="YMwpE" website, [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4601360.stm Botswana brings back school fees]. Välja otsitud 23-07-2009.</ref> Siiski tasub valitsus täisstipendiumi ja elatuskulud igale ülikoolis õppivale Botswana kodanikule ning kui õpilane soovib omandada eriala, mida kohapeal ei õpetata, nagu näiteks meditsiin, saavad nad täisstipendiumi välismaal õppimiseks.
 
===Keel===
113. rida:
===Religioon===
 
Umbes 70% riigi kodanikest peab ennast kristlaseks. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 5000 moslemit (peamiselt Lõuna-Aasiast), 3000 [[hinduism|hindut]] ja 700 [[Baha'i usk | bahá’it]]. Umbes 20% kodanikest ei pea omaks ühtegi religiooni. [[Jumalateenistus]]test osavõtjaid on palju nii maapiirkondades kui linnades.<ref>{{cite web|urlname=http://www.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90083.htm"JQdZg" |work=U.S. Department of State |date=14. september 2007 |title=Botswana. International Religious Freedom Report 2007|accessdate=19-01-2010}}</ref>
 
===Sport===
 
[[Jalgpall]] on kõige populaarsem spordiala Botswanas. [[Botswana jalgpallikoondis]] on 2013. aasta aprilli seisuga [[FIFA edetabel]]is 125. kohal. Spordialadest on samuti levinud [[kriket]], [[tennis]], [[ragbi]], [[käsipall]] ja [[golf]].<ref>{{cite web|urlname=http://web.archive.org/web/20090114095524/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20060126|title=Sparks"6nRU6" to fly at Diamond|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18-01-2008|date=26. jaanuar 2006}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813|title=Opinion"qZgUQ" the Academic World|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18-01-2008|archiveurl = http://web.archive.org/web/20061003050400/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813 |archivedate=3. oktoober 2006}}</ref>
 
Botswana võitis oma esimene olümpiamedali aastal [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 Londonis]], kui [[Nijel Amos]] sai meeste 800m jooksus hõbeda. Aastal 2011 tuli [[Amantle Montsho]] maailmameistriks naiste 400m jooksus, tuues sellega Botswanale esimese maailmatasemel kergejõustiku medali. Tuntud Botswana sportlane on ka kõrgushüppaja [[Kabelo Kgosiemang]], kes on kolmekordne Aafrika meister.
125. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="cia">{{cite web |author=Central Intelligence Agency |authorlink=Central Intelligence Agency |publisher=The World Factbook |title=Botswana |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html|accessdate=22-04-2013}}</ref>
<ref name="botswana">{{Cite news|url=http://www.nytimes.com/2008/08/09/business/worldbusiness/09nocera.html?ref=business|title=Diamonds are Forever in Botswana|accessdate=15-03-2010| date=8. august 2008 |author=Joe Nocera|work=[[New York Times]]}}</ref>
<ref name="worldbankbotswana">{{cite web| url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank}}</ref>
<ref name="Kallings">{{Cite journal|journal=J Intern Med| year = 2008 | volume = 263 | issue = 3 | pages = 218–43| title=The first postmodern pandemic: 25 years of HIV/AIDS|author=Kallings LO|doi= 10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x |pmid=18205765|url= http://www.blackwell-synergy.com/doi/full/10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x}}</ref>
<ref name="ref">{{cite web|url=http://stats.uis.unesco.org |title=UNESCO Institute for Statistics |publisher=Stats.uis.unesco.org |accessdate=21-08-2011}}</ref>
<ref name="6vix8">[http://arvamus.postimees.ee/1583559/ Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge]. Postimees, 2. oktoober 2006.</ref>
<ref name="9jEX7">{{cite web|title=Botswana History|url=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history|publisher=Lonely Planet|accessdate=14-10-2012}}</ref>
<ref name="RULok">Transparency International [http://www.transparency.org/research/cpi/cpi_2008 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23-07-09.</ref>
<ref name="xoRpS">{{Cite web|title=National and international responses to the Zimbabwean exodus: implications for the refugee protection regime|publisher=Policy Development and Evaluation Service, United Nations High Commissioner for Refugees|series=Research Papers|volume=175|last=Betts|first=Alexander|last2=Kaytaz|first2=Ezra| year=2009|url=http://reliefweb.int/report/zimbabwe/national-and-international-responses-zimbabwean-exodus-implications-refugee}}</ref>
<ref name="ww1iJ">Stefan Lovgren (14. september 2004) [http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0914_040914_labushmen_2.html African Bushmen Tour U.S. to Fund Fight for Land]. National Geographic News.</ref>
<ref name="zNWEp">{{cite web | publisher = UNAIDS | url = http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2006/ | title = Global Report | year = 2006}}</ref>
<ref name="brRpu">[http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf UNAIDS World AIDS Day Report 2011]. unaids.org</ref>
<ref name="oPlYE">{{cite web | url = http://www.avert.org/aidsbotswana.htm |title=HIV and Aids in Botswana | publisher = Avert (International Aids Charity) | accessdate = 23-07-2009}}</ref>
<ref name="YMwpE">BBC News website, [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4601360.stm Botswana brings back school fees]. Välja otsitud 23-07-2009.</ref>
<ref name="JQdZg">{{cite web|url=http://www.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90083.htm |work=U.S. Department of State |date=14. september 2007 |title=Botswana. International Religious Freedom Report 2007|accessdate=19-01-2010}}</ref>
<ref name="6nRU6">{{cite web|url=http://web.archive.org/web/20090114095524/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20060126|title=Sparks to fly at Diamond|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18-01-2008|date=26. jaanuar 2006}}</ref>
<ref name="qZgUQ">{{cite web|url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813|title=Opinion the Academic World|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18-01-2008|archiveurl = http://web.archive.org/web/20061003050400/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813 |archivedate=3. oktoober 2006}}</ref>
}}
 
==Välislingid==