Punane väljak: erinevus redaktsioonide vahel

Hiinalinn -> Kitai-gorod. Mõisteline erinevus.
P (komandatuur > komandantuur)
(Hiinalinn -> Kitai-gorod. Mõisteline erinevus.)
Mõned autorid seovad väljaku ilmumise veelgi hilisema sündmusega, nimelt [[1493]]. aasta aprillis toimunud [[tulekahju]]ga. Nimelt pärast seda tulekahju "suurvürsti Ivan Vassiljevitši käsuga lammutati kirikud ja talud [[Neglimnaja]] taga ning müürist kuni lähimate majadeni loeti välja sada ja kümme [[süld]]a" (235 m). Kuid koht "Neglimnaja taga" ei sobi Punase väljaku kohta ja pealekauba eksisteeris turg juba hiljemalt 1434. aastast.
 
Kuni [[17. sajand]]i alguseni nimetati seda väljakut Turuks, alates [[16. sajand]]i lõpust kasutati ka nimetust Suur väljak, kuid kõige sagedamini nimetati seda Põlenguks (Požar, Пожар). Seda nimetust on seotud [[1571]]. aasta tulekahjuga, kuid esimest korda kohtab seda juba [[1534]] seoses HiinalinnaKitai-gorodi ''(eesti keelde tõlgitud tihti ekslikult "Hiinalinnaks", tegelikult tuleneb vene sõnast "kit" - e.k. vai, tala<ref name="kreml">Catherine Merridale. Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda. Tallinn, Tänapäev, 2014.</ref>)'' müüri ehitamisega. Muidugi ei toimunud põlengud üksnes turul ja üldse ei ole kohane püüda seda nime seostada mingi konkreetse põlenguga, sest Põleng oli tollal üldnimetus kohaliku kremli juures oleva platsi kohta, kus tavaliselt oli turg, aga mitte tingimata. Näiteks [[1627]] käskisid kirikuvõimud pärast [[Segaduste aeg|Segaduste aja]] lõppu kõigis Venemaa linnades, mis mõnda aega olid [[Rzeczpospolita]] kontrolli alla kuulunud, kõik leedukeelsed (s.t. ladina tähtedega) raamatud kokku korjata "ja Põlengul ära põletada". Sellest saab järeldada, et igas tollases linnas pidi olema Põleng. (Ilmnes, et enamikus linnades polnud ühtki leedukeelset raamatut.) Ka Moskvas eneses nimetati dokumentides 16. sajandil kahel korral Põlenguks [[Lubjanka väljak]]ut, viimati [[1581]].
 
Punaseks väljakuks nimetati seda väljakut esimest korda [[23. aprill]]il [[1661]]. Uus nimetus tuli käibele väga järsku. Kui varasemaid nimetusi kasutati sageli paralleelselt ja isegi samas tekstis mitut, siis ametlikes dokumentides ei nimetatud seda väljakut enam kusagil muudmoodi kui Punaseks väljakuks. Viimast korda nimetati seda Põlenguks [[1662]] kohtu dokumentides, mis uurisid rahvarahutusi. Niisugune nime kiire ja täielik vahetus annab alust arvata, et tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] pidi vastava käsu andma.
 
Väljak kuulub koos Kremliga [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{commons|Red Square}}
378

muudatust