Newtoni seadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
22. rida:
=== Ajalugu ===
Kreeka filosoof [[Aristoteles]] uskus, et igal kehal on universumis oma, loomulik koht. Tema sõnul tahavad rasked esemed, nagu kivid, olla maa peal, kerged, näiteks suits, õhus, ja taevakehad taevas. Ta arvas, et kui kehale ei mõju ükski jõud, on keha puhkeolekus. Selleks, et keha liiguks ühtlaselt ja sirgjooneliselt, peab talle mõjuma terve selle ajaühiku jooksul mõni resultantjõud - vastasel juhul jääks keha seisma.
[[Galileo Galilei]] aga mõistis, et [[resultantjõud]] on vajalik vaid selleks, et muuta keha [[liikumiskiirus]]t. Teisisõnu, ta väitis, et jõu puudumisel keha jätkab liikumist senise liikumiskiirusega.
Seda teadmist kasutaski [[Newton]], kes sõnastas selle oma esimese seadusena, mida tuntakse ka [[inertsiseadus]]e nime all - keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv [[resultantjõud]] on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Kuna [[Galileo Galilei]] oli see, kes selle seaduse tegelikult esimesena sõnastas, andis Newton tunnustuse viisakalt talle.
[[Isaac Newton|Newton]] esitas oma seadused teoses ,,[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" (,,[[Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid]]"), mis ilmus 1687. aastal. Ta ise rakendas oma seadusi selleks, et kirjeldada erinevate objektide ja süsteemide liikumist.
| |||