Newtoni seadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Prinicipia-title.png|pisi|[[Philosophiae_Naturalis_Principia_Mathematica|,,Principa esimese trüki tiitelleht (1687).]]]]
=== Ülevaade ===
[[File:Sir Isaac Newton (1643-1727).jpg|pisi|[[Sir Isaac Newton (1643-1727)]]]]
'''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset [[füüsika]]list [[loodusseadus|seadus]]t, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 klassikalisele mehaanikale]. Newtoni seadused kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist talle mõjuvate jõudude tulemusel. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 Klassikalise mehaanika] all mõistetakse seda liikumisõpetust, mis valitses mitme sajandi vältel enne relatiivsusteooria ja kvantmehaanika teket 20. sajandi algul
kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{a}=0</math> ehk kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{v}=const</math>.
18. rida ⟶ 20. rida:
Newtoni seadused on '''väga üldised''', sest lubavad arvutada paljude erinevate süsteemide liikumisi olenemata sellest, mis tüüpi jõude vaadeldakse. Mõjuvateks jõududeks võivad olla: [[raskusjõud]], [[hõõrdejõud]], [[elastsusjõud]], [[elektromagnetilised jõud]]. Uuritavad süsteemid võivad olla oma mõõtmeteltki erinevad - argielus puutume kokku esemete ja olenditega, kelle liikumised alluvad kõik Newtoni seadustele. Samas suudavad Newtoni seadused kirjeldada ka taevakehi ja nende süsteeme ning lausa [[aatom]]eid või [[molekul]]e. Kuid siiski pole Newtoni seaduste kehtivusulatus absoluutne, sest nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada [[Albert Einstein|Einsteini]] [[relatiivsusteooria]]t.
=== Ajalugu ===
Kreeka filosoof Aristoteles uskus, et igal kehal on universumis oma, loomulik koht. Tema sõnul tahavad rasked esemed, nagu kivid, olla maa peal, kerged, näiteks suits, õhus, ja taevakehad taevas. Ta arvas, et kui kehale ei mõju ükski jõud, on keha puhkeolekus. Selleks, et keha liiguks ühtlaselt ja sirgjooneliselt, peab talle mõjuma terve selle ajaühiku jooksul mõni resultantjõud - vastasel juhul jääks keha seisma.
[[Galileo Galilei]] aga mõistis, et resultantjõud on vajalik vaid selleks, et muuta keha liikumiskiirust. Teisisõnu, ta väitis, et jõu puudumisel keha jätkab liikumist senise liikumiskiirusega.
Seda teadmist kasutaski Newton, kes sõnastas selle oma esimese seadusena, mida tuntakse ka inertsiseaduse nime all - keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv resultantjõud on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Kuna Galileo oli see, kes selle seaduse tegelikult esimesena sõnastas, andis Newton tunnustuse viisakalt talle.
[[Isaac Newton|Newton]] esitas oma seadused teoses ,,[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" (,,[[Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid]]"), mis ilmus 1687. aastal. Ta ise rakendas oma seadusi selleks, et kirjeldada erinevate objektide ja süsteemide liikumist.
[[Kategooria:Isaac Newton]]
[[Kategooria:Mehaanika]]
| |||