Newtoni seadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset [[füüsika]]list [[loodusseadus|seadus]]t, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 klassikalisele mehaanikale]. Newtoni seadused kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist talle mõjuvate jõudude tulemusel. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 Klassikalise mehaanika] all mõistetakse seda liikumisõpetust, mis valitses mitme sajandi vältel enne relatiivsusteooria ja kvantmehaanika teket 20. sajandi algul. [[Isaac Newton|Newton]] esitas oma seadused teoses ,,[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" (,,[[Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid]]"), mis ilmus 1687. aastal. Newton ise rakendas oma seadusi selleks, et kirjeldada erinevate objektide ja süsteemide liikumist. Newtoni seadused kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist talle mõjuvate jõudude tulemusel.
*'''[[Newtoni esimene seadus]]''' ehk [[inertsiseadus]] väidab, et [[keha (füüsika)|keha]] liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv [[resultantjõud]] on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Sellist nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Just sel põhjusel nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Sümbolites võib esimese Newtoni seaduse üles märkida järgmiselt:
kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{a}=0</math> ehk kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{v}=const</math>.
| |||