Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 23:01 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 259 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 23:04 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 259 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Songtsen Gampo''' (''Srong-btsan Sgam-po'') ([[604]]–[[650]]) oli [[Tiibet]]i [[Yarlungid]]e kuningliku dünastia 33 kuningas. Lhato Tori järglane Songtsen Gampo (Srontsan Gampo) on tuntud ka kui esmane [[Tiibeti ~~Buddhism~~budism]]i asutaja ja hiljem tunnistati (Tsenresigi) ehk “Kaastunde Isanda “ [[Avalokiteshvara]] kehastuseks,kellest hiljem sai [[Tiibet]]i kaitsejumal. ~~Srontsan~~Songtsen Gampo tuli troonile 7. sajandi teisel aastakümnel.Ta oli [[bön]]i uski algselt kuid tedagi huvitasid tõlkimata raamatud , mis olid toodud Tiibetisse viis põlve tagasi [[Lhato Tor]]i ajal. Ta saatis õpilasi [[India]]sse rändama ja tagasi tulles tõlkisid nad mitmed hinduistlikud ja budistlikud pühakirjad [[tiibeti keel]]de.~~Srontsan~~ Songtsen Gampo oli abielus [[Nepal]]i [[printsess]]iga ja [[Hiina]] Wen Zheng Gong Zhu (640/642a ) Tol ajastul oli [[Nepal]]is põhiline usk [[ ~~Buddhism~~budism]] samuti [[Hiina]]s . ~~[[Tiibet]]i~~Tiibeti ajaloos on Songtsen Gampol väljapaistev koht - ta oli vallutaja, seaduste andja ja oma alamate valgustaja. Kuna Songtsen Gampo isa suri varakult, oli ta sunnitud juba 13. aastasena troonile astuma. Tiibetis võeti tol perioodil Hiinast palju üle: õukondlikud kombed, aktiviseeriti ehitustegevust, elamispaigaks sai pealinnana äsja tekkinud [[Lhasa]], ilmus õukonnariietus, siid ja brokaad, kohale jõudis tee, tint. Tiibetis oli tol ajastul väga suur armee, sõjas lahingutes värvisid tiibetlased näo ookrimullaga punaseks. Relvastus oli kvaliteetne, armees oli range distsipliin. Desertööridele köideti rebasesabad külge, .~~Ttiibetis~~ Tiibetis olid võikad karistused: lõigati ära kehaosi. Hiina allikad räägivad jub arenenud matmiskommetest. Tavaliselt ~~Kuninga~~kuninga surres jäi kaaskond Yarlungi orgu hauda teenindama. Elavate maailmas olid nad justkui surnud. oli seal mitu meeskonda (mitme surnud printsi puhul). Toodi sinna toitu. Saatkondade ja hiina vahendusel toodi Tiibetisse riigisüsteem. Loodi esimesed seadused, pandi paika nõunikud, kohtusüsteem. Tiibet jagati viieks territooriumiks, nendel aladel ka sõjaline jaotus. eesk´Loodi esmane tiibeti kalender, . Esimeste kirjandusteoste teke (enne seda puudus kirjakultuur). Sellest ajast pärit mitmet tiibeti [[buddhism]]i [[sümbol]]id: kloostriansambel (pillid), hobuse-või jakisaba, kindralitel koledad (hirmuäratavad) maskid, sarvilised kiivrid, Tiibeti lipp (lõvid sõjaväelipult). Sel ajal jõudis legendi järgi Tiibetisse esmakordselt [[buddhism]].Songtsen Gampo lõi seadused, et rahvas neid järgiks . Songtsen Gampo o rajas Tiibetisse esimesed budismi pühamud. Kõige olulisemaks peetakse tema 13ne templi süsteemi. Neist 13-st kõige tähtsam on Lhasas asuv [[Dzokhang]]i tempel. Hiina printsessi Wen Zheng Gong Zhu saabudes algasid halvad ajad ja hutumid.. Printsess tegeles aktiivselt maagiaga. Tiibeti platoo all lebav hiiglaslik naisdeemon, tema 3 rinda asuvad Lhasa kolme mäe all. Pea ida poole, jalad lääned, jäsemed laiali. Deemonitari ja temaga koos tegutsevaid vöimsaid kurje vaime oli vaja neutraliseerida, kuna nad ei soosinud [[buddhism]]i ja tõid [[Tiibet]]isse loodusõnnetusi.Tigeduste rahustamiseks , lepitamiseks pidi ehitama templeid . sellest ka see 13 templi süsteem. Ehitustööde üle pandi valvama Nepaali printsess. Yokhangi puitosad ehitatud Nepaali arhitektuudi stiilis. Üritati kopeerida vastavalt kohalikule arusaamale [[India]]s asuva [[Vikramašila]] kloostri ülikooli templi põhiplaani. Yokhangi alla peideti tige-vaimude jaoks aare. Algsest ehitusest on meie päevini säilinud vaid üksikuid osi. 12 ülejäänud templit Yokhangi ümber pidid deemonitari koos tigeduste seltskonnaga kinni naelutama, [[Dzokhang]] otse südame kohalt.

Songtsen Gampo: erinevus redaktsioonide vahel