|
'''Giulio Cesare Andrea Evola''' ([[19. mai]] [[1898]] – [[11. juuni]] [[1974]]) oli itaalia [[okultism|okultistlik]] kirjanik ja filosoof.
Oma [[teos]]eidteoseid [[signeeris]] ta alati [[ladina keel|ladinapäraselt]] — Julius Evola. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal teenis ta lühikest aega [[nooremohvitser]]ina kahurväes [[Austria]]-vastasel rindel ja oli [[futurist]]idelefuturism|futuristidele, eeskätt [[F.Filippo Tommaso Marinetti]]le ja [[G.Giovanni Papini]]le , ning seejärel [[dadaistiddadaism|dadaistidele]]ele lähedal seisnud [[maalija]], [[luuletaja]] ja avangardistliku [[kunsti teoreetik]].
Aastatel 1920—25 tegi '''Julius Evola'''ta läbi piinarikka vaimsete otsingute perioodi avastas enda jaoskjaoks budistliku teksti kui juhise — see oli “"[[Majjhimanikâyo]]”" — ja see kölaskõlas : “''"See, kes peab kustumist kustumiseks, ja olles veendunud, et kustumine on kustumine, mõtleb kustumist, mõtleb kustumisest, mõtleb kustumisele, mõtleb, et mina kustun ja naudib kustumist, ei tunne — ma ütlen seda — kustumist."''.”
Paraku sooritasid enesetapu, suutmata ühitada eksisteerimise [[absurd]]sustabsurdsust puhta vaimu [[loogika]]galoogikaga, kaks Evolale väga olulist inimest. Esimene [[Otto Weininger]], teine [[Carlo Michelstaedter]], keda '''Evola''' pidas oma õpetajaks. '''Evola''' oli alati käsitanud [[avangardistavangardistlik kunst|avangardistlikku kunsti]]likku kunstikäsitanud mitte kui saavutust, vaid kui kogemust, laskumist '''[[Mina]]''' sügavustesse, retke [[elemantaar]]seteelemantaarsete jõudude [[infernaal]]sesseinfernaalsesse maailma. '''Evola''' saatuseks polnud [[avangardist]]likeleavangardistlikele positsioonidele jäänult rikastuda ja raugastuda. Tema mässu mõte oli teine kui [[ bohème’]]il ja [[progress]]iusklikelprogressiusklikel, vabaduse aseainega leppivatel nõrkadel vaimudel. [[Dadaist]]idDadaistid ja ta sõber [[Tristan Tzara]] jäid oma [[mässukultus]]es vanaks ja ootasid oma lõppu [[kommunism]]i prügihunnikus, Evola, seevastu, tegi oma [[nihilistnihilism|nihilistlikest]]likest harjutustest lähtepunkti positiivsete väärtuste jaatamiseks”jaatamiseks.
1920. aastatel kirjutas '''Evola''' mitu tuhat lehekülge filosoofilisi tekste ja haris enda pädevaks usundiloo, [[okultism]]i ja [[maagia]] tundjaks.
Et mõista '''Evola''' käsitust [[reaalsus]]est, tuleb teadvustada, et maa, kus “[["sõjamees]]”" oma võitlusi peab, on olemist moodustavate “"[[energia]]te”te" ehk “vägede”"vägede" valdkond. [[India]] pärimuses on see ([[māyā]]), [[tantra]]-[[jooga]]s tähistab neid eriomaselt termin [[šakti]]. Et võita ja vabaneda, peab sõjamees leidma omaenda “[["väe]]”", et selle varal ületada kõik vaenulike ja võõraste “vägede”"vägede" poolt seatud ja loodud tõkked. Võitlus “vägedega”"vägedega" algab maisuses, jätkub nähtamatutes psüühiliste “energiate”"energiate" maailmades ja lõpeb jõudmisega “väe"väe leidmise”leidmise" ja vabanemise “[["teisele kaldale]]”".
[[Budism]]i kohta on ta kirjutanud põhjapaneva uurimuse “La"La Dottrina del risveglio”risveglio" ( “Õpetus"Õpetus ärkamisest”ärkamisest", 1941). Seda raamatut kirjutas ta juba II maailmasõja algusaastatel. '''Evola ''' vaatleb [[budism]]ibudismi kui eriomaselt “'''"sõjamehe '''”teed" teed — oli ju [[Buddha ]] [[Gautama]] syndinudsündinud [[kšatrija]]na siia ilma .. Evola [[biograaf]] väidab, et “[["budism ]]" sobib kõige paremini kirjeldama Evolale omast [[religioossus]]t, külma valmidust päästa valla säde kivist, veendumust, et “tee"tee on olemas vaid selle jaoks, kel on tahe seda mööda käia”käia". [[Budism ]] on [[ aristokraataristokraatia|aristokraatlik]] lik usk, mille rajaja oli [[aarja]] ja [[Sakja soost]] soost [[prints]] [[Siddhartha ]]: see on usk valitsejatele, kes ei looda ega karda. ▼
[[Budism ]] on [[religioon]] neile, kes ei otsi [[askees]]i enda karistamiseks selle eest, et ollakse õnnetud ja võimetud elama maailmas, vaid sellele, kes “läheb"läheb üksinda, nagu see, kes on hüljanud oma kuningriigi, nagu uhke loom metsas, täis rahu ja kedagi põlgamata. ”"▼▲[[Budism]]i kohta on ta kirjutanud põhjapaneva uurimuse “La Dottrina del risveglio”(“Õpetus ärkamisest”, 1941). Seda raamatut kirjutas ta juba II maailmasõja algusaastatel. '''Evola''' vaatleb [[budism]]i kui eriomaselt “'''sõjamehe'''”teed — oli ju [[Buddha]] [[Gautama]] syndinud [[kšatrija]]na siia ilma.. Evola [[biograaf]] väidab, et “[[budism]] sobib kõige paremini kirjeldama Evolale omast [[religioossus]]t, külma valmidust päästa valla säde kivist, veendumust, et “tee on olemas vaid selle jaoks, kel on tahe seda mööda käia”. [[Budism]] on [[aristokraat]]lik usk, mille rajaja oli [[aarja]] ja [[Sakja soost]] [[prints]] [[Siddhartha]]: see on usk valitsejatele, kes ei looda ega karda.
▲[[Budism]] on [[religioon]] neile, kes ei otsi [[askees]]i enda karistamiseks selle eest, et ollakse õnnetud ja võimetud elama maailmas, vaid sellele, kes “läheb üksinda, nagu see, kes on hüljanud oma kuningriigi, nagu uhke loom metsas, täis rahu ja kedagi põlgamata.”
== Välislingid ==
|
