Samje klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Tempel valmis aastal [[765]] kuningas '''[[Trisong Detsen]]i''' valitsemise ajal. '''[[Samje]]''' templi ehituseks kulus 12 aastat. '''''[[Trisong Detsen]]i'''''Detseni kutsutakse teiseks Suureks '''''[[Dharma]]''''' kuningaks peale '''''[[Songtsen Gampo]]t'''''.

[[Pilt:A grand view of Samye.jpg|thumb| '''''[[Samje]]''''' kloostri peatempel]]

Algul kutsuti '''[[Tiibet]]isse'''Tiibetisse '''''[[Santarakshita]]''''' , kes alustas kloostri alusmüüri ja kahe '''[[stuupa]]ga''', kuid töö ei edenenud sugugi, sest päeval tehtu lammutati öösel maha. Lõhkumises süüdistati [[kohajumalus]]i. Selleks, et ehitust jätkata kutsuti [[Kashmiir]]ist kohale tol ajastul kuulus [[tantrist]] ja [[müstik]] Guru '''''[[Padmasambhava]]''''' , kelle juhtimise all tempel praktiliselt valmis ehitati . '''''[[Samje]]''''' kloostri põhiplaan on rajatud [[mandala]] kujulisena. Stiililt sisaldab endas nii India, [[Hiina]] kui [[Tiibet]]iTiibeti sugemeid. Eeskujuks võeti klooster õppeasutis [[Odantapuri]] (Uddandapura) [[India]]s [[Bihar]]is. See oli kuningas '''''[[Trisong Detsen]]i'''''Detseni soov. '''''[[Padmasambhava]]''''' koostatatud on esimesed '''''[[Samje]]''''' kloostri öppekavad , [[rituaal]]ide hulk , esimeste öpilaste valik samuti korraldas ta '''''[[Samje]]''''' kloostri [[kaitsejumalus]]te töö ja [[kohajumalus]]te [[funktsioon]]id. . '''''[[Padmasambhava]]''''' pani aluse [[nyingma]] koolkonnas läbi viidavatele [[rituaalid]]ele , organiseeris ja koostas budhistlike tekstide kogu mida '''''[[Samje]]s'''''Samjes algselt kasutati viis läbi esimeste öpilastega näitlikud praktikad . Šāntarakšita oli vastutavaks filosoofilse hariduse ja filosoofilise dispuudi öpetamise eest '''''[[Samje]]''''' kloostris,

== '''''[[Samje]]''''' [[kaitsejumalus]] ==

[[Pilt:Entering the impressive Samye Monastery through its protective wall.jpg|thumb| '''''[[Samje]]''''' kaitsemüür]]

Padmasambhava enda puhastusriituste ja nöidumistega pani aluse ka '''''[[Samje]]''''' kloostri esimesele [[kaitsejumalus]]ele nimega '''''[[Pehar]]''''' , keda algselt kutsusti (''Bi har gyal po'') . '''''[[Pehar]]''''' oli kloostri kaitsejumaluse ametis VII sajandit kuni V [[dalai-laama]] ta enda öpetaja takka ässitamisel kes oli hariduse saanud [[nyingmapa]] koolkonnas , soovitas tal '''''[[Pehar]]ist'''''Peharist teha [[dalai-laama]]de [[kaitsejumalus]] ja riigi-oraakel. kes hiljem [[gelug]]i koolkonna poolt yleüle vöetivõeti ja on tänapäevani '''''[[Dalaidalai-laama]]de''''' peamine [[kaitsejumalus]] ja [[Netschung]]i oraakli [[inspiratsioon]]i allikas. '''''[[Samje]]s'''''Samjes anti [[kaitsejumalus]]elekaitsejumalusele uus nimi ( ''dKor bdag rGyal chen bi har ha'' )

Esimesed mungad, kes võeti'''''[[ Samje]]''''' kloostrisse õppima, neid oli esmalt seitse kuid üldse loetakse esimese põlvkonna õpilasteks 25 [[tiibet]]last, olid peamiselt kohalike ülikute järeltulijad, keda kuningas '''''[[Trisong Detsen]]''''' sundis asuma uue [[ideoloogia]] teenistusse. Need 25 õpilast olid:

* kuningas '''''[[Trisong Detsen]]'''''

Kloostri juurde kuulub ka '''''[[Samje]]''''' '''[[Gompa]]''' ehk [[Chimpu erakla]], mis asub kõrgel mägedes ja sinna jõudmiseks tuleb mitu tundi tõusta mööda järsku rada. Sealt avaneb ilus vaade nii Yarlungi orule kui selle keskel looklevale jõele. Koobaste juurde kuulub ka tempel, mille '''''[[Padmasambhava|Padma]]''''' isiklikult valmis ehitas. [[Guru]] leidis need koopad ja mediteeris neis esimesena. Seal õpetas ta ka esimesi '''''[[Samje]]''''' munki astuma samme teel eraklusele. Kuningas '''''[[Trisong Detsen]]''''' veetis neis koobastes 6 aastat. '''''[[Anuttarajooga tantra]]t''''' praktiseeritakse '''[[erakla]]s''' või eraldatud koopas. Selle eesmärgiks on välistada kõik meeli segavad [[faktor]]id, millest põhiliseks peetakse suhtlemist teiste inimestega.

792-794 toimus kuulus [[Samje dispuut]], kus vaidlesid [[Ho-shang Mo-ho-yen]], kes esindas [[Hiina]] '''''[[Chan]]i''''' ja tema oponendina '''''[[Kamalashila]]''''' [[India]]st kõrgharidusega '''[[tantrist]]''' , kes debati lõpuks sai [[chan]]-budalasest jagu. Enne debati algust oli kuningas [[Trisong Detsen]] otsus selline et dispuudi kaotaja on sunnitud koos enda pooldajatega Tiibetist lahkuma ja Tiibetisse jääb vaid võitnud koolkond. Selline dispuudi lõpptulemus sundis sellega hiina mahajanisti koos enda järgijate ja pooldajatega Tiibetist lahkuma. Filosoofiline vaidlus kestis kaks aastat. Sellel sündmusel on suur tähendus [[Nyingma]] ajaloos, sest Ho-shang leidis Samjes viibides endale kohalike munkade hulgast mitmed pooldajaid, kes läksid üle zeni [[koolkond]]a ja sõitsid Ho-shangiga kaasa Hiinasse.