Sündmuste horisont: erinevus redaktsioonide vahel

Lühidalt, võrreldes kosmoloogilist sündmuste horisonti (maksimaalne distants, kuhuni praegu kiiratavad osakesed saavad jõuda nii, et nad on vaadeldavad) osakeste sündmuste horisondiga (maksimaalne distants, kust kiiratud osakesed on saanud universumi algusest saadik vaatlejateni jõuda) on neil põhimõtteline vahe -– kosmoloogilise horisondi puhul tegeletakse '''praegu''' kiiratavate osakestega ning määratakse, kui kaugele see jõuda saab, osakeste horisondi puhul aga osakestega, mis on kiiratud '''minevikus''', ehk mingil varasemal ajahetkel ning kas see on kunagi saanud vaatlejani jõuda.

Vaadates joonist, siis vertikaaltelg kujutab aega ja horisontaaltelg ruumi (saame praegu teha sünonüümi teepikkusega). Seetõttu on sisuliselt tegemist joonisega selle kohta, kuhu kohta aegruumis mingist sündmusest tulnud valgus/informatsioon/energia levida saab ning seda lähtuvalt konkreetsest sündmusest pärinevast valguse kiirusest -– tekivad [[Koonus|koonused]], millest ülemine on tulevikukoonus ning alumine mineviku oma, mõlema koonuse [[Koonus|moodustajad]] kujutavad valguskiirust. Järelikult kõik see, mis jääb koonuste sisse või on täpselt selle piiril, saab olla antud sündmust ning vaatlejat (joonisel koonuse tipp või telgede nullkoht) potentsiaalselt mõjutav. See, mis jääb koonustest välja, ei ole antud vaatleja ega sündmusega seotud (näiteks seetõttu, et asub mõnes teises ruumipunktis, mis ei kattu kunagi selle konkreetse vaatlejaga, sest ei saa ületada valguse kiirust), ehk see ei saa mõjutada meie poolt vaadeldavat sündmust, ega meie sündmus ei saa mõjutada ühtegi sündmust, mis asub väljaspool selle sündmuse valguskoonuseid.

Kui osakest aga [[Kiirendus|kiirendatakse]], siis võib tekkida olukord, kus mõne sündmuse valguskoonused ei kattugi kunagi osakese maailmajoonega ning järelikult ei ole võimalik mingit [[Vastastikmõju|vastastikmõjus]] osalemist osakeses täheldada. Sellistes tingimustes tekibki osakesele tema [[Perspektiiv|perspektiivis]] näiline horisont -– piir, mille tagant tulev info on osakesele vaadeldamatu, ehk osakese jaoks seda ei ole.

Näiteks selline olukord saab juhtuda osakesega, mida kiirendatakse ühtlaselt (seda kirjeldav joonis allkirjaga "''Ühtlaselt kiirendatava osakese näiline horisont"''). Kui osakest kiirendatakse ühtlaselt, läheneb selle kiirus oma algpunkti suhtelisele valguskiirusele, kuid tegelikult ei saavuta seda kunagi (sest alguses liikus ta oluliselt aeglasemalt ning kaotatud aega ei saa antud juhul tagasi teha). Joonisel on näha, et osakese P liikumist on kujutatud [[Ruutfunktsioon|ruutfunktsiooniga]] ([[parabool]]), mis [[Asümptoot|asümptootiliselt]] läheneb lõpmatult 45 kraadise nurga all olevale, sündmuse E valgukoonust piiravale, joonele. Sellisel juhul (kui sündmuse valguskoonust piirav joon ei lõiku ega kattu osakese [[Liikumisgraafik|liikumisgraafikuga]]), ei saa kiirendatav osake kunagi mingit informatsiooni, mis on kaasnenud sündmusega E ning seetõttu osakese perspektiivist on tekkinud näiline horisont, mille tagant ei saa informatsioon temani kunagi jõuda -– järelikult on tekkinud kiirendatava osakese näiline horisont.

Sellisele sündmusele väga sarnaseid olukordi saab päris-maailmas tekkida (näiteks [[Suur Hadronite Põrguti|osakestekiirendites]] ja [[Sünkrotron|sünkrotronides]]), kuid identset olukorda, kus oleks osakese jaoks eksisteeriv sündmuste horisont täielikult olemas, ei ole võimalik luua. Piiravaks teguriks saab see, et osakest on vaja ühtlaselt kiirendada ning seda piiramata aja jooksul -– selle jaoks on vaja aga mõõtmatult palju energiat ning mõõtmatult palju ruumi.