Närviimpulss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Närviimpulss''' on [[närvirakk]]udes toimuva lühiajalise ja väga nõrga [[elekter|elektrilise]] muutuse edasikandumine mööda [[närvikiud]]e ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Elektriline muutus tähendab täpsemalt seda, et toimub muutus närviraku [[membraanipotentsiaal]]is. Närviimpulsideks vajalik [[energia]] tuleb põhiliselt närvirakkude [[mitokonder|mitokondrites]] muundatud ja kogutud energiast (vt. ka ATP ehk [[Adenosiintrifosfaat]]).
 
Närviimpulss kandub ühest rakust teise [[sünaps]]i kaudu. SeeElektrilise onsünapsiga kohtühenduse puhul kandub närviimpulss otse ühest rakust teise, kussest kaks rakku peaaegupuutuvad omavahel kokku. puutuvadKokkupuutepunktis antakse membraanipotentsiaali muutus edasi ühest rakust teise. SünapsisSelline ühendus on pisutkiirem. ruumiTeistsugused sünapsid on [[aju]]s. Neid nimetus on keemiline sünaps. Keemilise sünapsi puhul on kahe neuroni vahel õhuke vahe. See on (sünaptiline pilu). Kui elektriimpulss jõuab mööda aksonjätket sünapsini, vallandab see impulssi saatva raku otsas keemiliste ainete, virgatsainete ([[neurotransmitter]]ite) [[molekul]]id, mis vabanevad sünaptilisse pilusse. NeedMolekulid molekulidliiguvad seonduvadläbi pilu teise rakuneuronini ja seonduvad seal [[rakumembraan|membraan]]il olevate retseptoritega, mis avavad tee [[ioon]]idele vastuvõtva raku sisse. Selle tõttu muutub raku elektrilaeng (membraanipotentsiaal). Neuronitel võib olla väga palju (tuhandeid) ühendusi teiste neuronitega. Lisaks sellele on osade keemiliste sünapsite funktsiooniks mitte ergastav vaid hoopis inhibideeriv, vaigistav roll. Kui siis nende kõigi sünapsite kaudu saabuvate närviimpulsside koosmõju ületab teatava piiri, lävendi, saadab närvirakk elektriimpulsi mööda [[akson]]it väljapoole, teistele neuronitele. NiiAjus tekivad [[aju]]son ühendused paljude närvirakkude vahel, nende abil moodustuvad keerulised närvirakkude võrgustikud, nende omavahelised seosed. Toetudes elektriimpulssidenärviimpulsside abil edastatud seostele, loob meie aju meeleelundite[[meeleelund]]ite abil saadud signaalidest pildi välise maailma[[maailm]]a kohta. Üldistavalt võib öelda, et närviimpulss on elektrilaengute muutumise keel, millesse tõlgitakse kogu ümbritseva maailma paljusus: [[valgus]]e, helide, lõhnade, maitsete ja puudutuste kaskaad. Ilma neorniteneuronite närviimpulssideta poleks ei [[teadvus]]t ega [[mälu]]. Ajuteaduse eksperimendid on veenvalt näidanud, et kogu meie vaimne aktiivsus kõrgemast [[filosoofia]]st madalatasemeliste refleksideni kulgeb neuronvõrkude aktiivsuse vahendusel.<ref> [[Andres Laan]]. Tehisintellekt. loomadest ja masinatest (2017) </ref>
 
== Viited ==