Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed,aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi valgusfoorid. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgu seadme.<ref name="cisco.com" />

 

 

==Ajalugu==

Esmakordselt kasutas inglise keelset väljendit Internet of Things Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. Aastal.

<ref name="theguardian.com" />

 

==Kasutusvaldkonnad==

 

'''Asjade internet tänavatel'''

Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks.

 

'''Värkvõrk tervishoius'''

Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule.

 

'''Värkvõrk äris'''

Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.

 

 

'''Värkvõrk kodus'''

Põhilise osa värkvõrgu seadmetest moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid mis laialdaselt kasutuses juba pikemat aega või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal.

 

'''Värkvõrk Liikluses'''

Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]] autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.<ref name="kiip.ee" />

 

 

Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com" />

 

Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusolukorrale. Tallinnas on kasutusel ka nutikad valgusfoorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad talle nähtava valgusfoori tule punaseks, et sundida autojuht aeglustuma.

 

==Turvalisus==

Tulevikus kui internetiga on ühendatud paljud kodumasinad ning nad muutuvad kaugelt juhitavateks, võib iga masin ka omakorda edasi saata informatsiooni ja signaale ning käsklusi teistele internetiga ühendatud masinatele. Kui keegi saab sellistele masinatele sisse häkkida, muutuvad need masinad turvalisuse riskiks.