Ruuter: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

'''Marsruuter''' ehk '''ruuter''' on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat [[arvutivõrk]]u, ning võimaldab nendevahelise [[andmesid]]e.

 

 

== Ajalugu ==

Esimene seade, mis omas tänapäeva ruuteriga sarnast funktsionaalsust, oli IMP (Interface Message Processor), mis ühendas 1960ndate lõpust kuni 1989. aastani arvutivõrke ja moodustas interneti eelkäija [[ARPANET]]i. Ruuteri idee töötati esialgselt välja INWG (International Network Working Group) poolt ning siis kandis see nimetust [[lüüs]] (gateway). INWG alustas tegevust 1972. aastal mitteametliku organisatsioonina, mis keskendus erinevate võrkude omavahelisel ühendamisel kerkivate probleemidega. Sama aasta lõpus sai INWG IFIPi (International Federation for Information Processing) alamkomiteeks.

 

Ruuterid võib jaotada kaheks, juhtmeta ruuterid ja juhtmega ruuterid.

* Juhtmega ruuteri puhul on iga võrgus olev arvuti ühendatud Etherneti kaabliga ruuteri [[LAN]] pesasse. Modem on omakorda ühendatud [[Ethernet]] kaabliga ruuteri [[WAN]] pesasse.

* Juhtmeta ruuteri puhul on samuti modem ühendatud ruuteri WAN pesasse, kuid kohtvõrgus olevad arvutid ei pea enam kasutama kaablit, et internetti ühenduda. Selleks on juhtmeta ruuteril [[WAP]] (Wireless Access Point) ehk juhtmeta pääsupunkti omadused. Selline seade saadab pakette raadiolainetena, mitte läbi kaabli. Seega peab olema seadmel, mida soovitakse internetiga ühendada, olemas raadioside funktsionaalsus. Arvutitel on selleks näiteks USB [[WiFi]] pulk. Lisaks on juhtmeta ruuteril ka enamasti olemas juhtmega ruuteri omadused, ehk sinna saab ka ühendada kaableid ja nende kaudu ka arvuteid. Ühes võrgus võib seega olla nii juhtmega kui juhtmeta ühendatud seadmeid.

 

== Ruuteri ehitus ==

Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas [[protsessor]], mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks.

Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste ([[flopiketas]], [[CD-ROM]], [[kõvaketas]]) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine.

 

== Marsruutimistabel==

[[Marsruutimistabel]] sisaldab informatsiooni, mille alusel ruuter teeb otsuse järgnevast andmepakettide edastamisest. Tabel koosneb kirjetest ehk marsruutidest, iga kirje sisaldab vastuvõtja võrgu aadressi, järgmise sõlme aadressi, millele peab edastama pakette ja marsruudi kaalu – [[meetrika]]t. Salvestuste meetrikad tabelis aitavad arvutada välja lühimaid marsruute erinevatele saatjatele. Sõltuvalt ruuteri mudelist ja kasutatavatest [[marsruutimisprotokoll]]idest võib tabel sisaldada mingit lisainformatsiooni. Näiteks:

<pre>