Johannes V (Saare-Lääne piiskop): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Svenolav (arutelu | kaastöö)
Geni sugupuu viide lisatud
Veidi täiendatud
1. rida:
{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes V kohta vaata lehekülge [[Johannes V]]; Johann V kohta vaata lehekülge [[Johann V]]}}
 
[[File:BM09132Am.jpg|pisi|Johannes V-e, [[Kuramaa piiskop]]ina Johann IV, [[epitaaf]]]]
 
'''Johannes von Münchhausen''' (ka '''Johannes''' või '''Johann von Mönnikhusen'''; surnud [[1572]]) oli [[Kuramaa piiskop]] ('''Johannes IV''' nime all) [[1540]]–[[1560]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] ('''Johannes V''' nime all) [[1541]]/[[1542]]–1560.
[[File:BM09132Am.jpg|pisi|Johannes V-e, [[Kuramaa piiskop]]ina Johann IV, [[epitaaf]]]]
Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg (sugupuu [http://www.geni.com/people/Johann-von-Münchhausen/6000000039405823267 Genis]). Sündis [[Hadenhausen]]is [[Minden]]i lähedal.
 
Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg (sugupuu .<ref>[http://www.geni.com/people/Johann-von-Münchhausen/6000000039405823267 Sugupuu Genis]).</ref> Ta Sündissündis [[Hadenhausen]]is [[Minden]]i lähedal.
Münchhausen oli Verdeni ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitlite varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Arvatavasti [[1540]]. aasta alguses valiti ta [[Kuramaa piiskop]]iks, esimest korda on teda allikates Kuramaa piiskopiks (elektiks) nimetatud sama aasta 10. mail.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
 
Münchhausen oli Verdeni ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitlite varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. ArvatavastiVõimalik, et [[15401539]]. aastaaastaks algusesoli valititemast tasaanud [[Kuramaa piiskoppiiskopi [[koadjuutor]]iks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', esimestnr korda1045</ref> on[[Paavst]]i tedakinnitust allikatestal Kuramaakoadjuutorina piiskopiksaga (elektiks)polnud, nimetatudsest sama1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta piiskopiks sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
 
[[13. juuli]]l 1541 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka [[koadjuutor]]iks. [[Theodor Schiemann]]i järgi kinnitati [[4. märts]]il 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. [[Konrad Eubel]]i järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba [[9. jaanuar]]il 1542.<ref>Konrad Eubel, ''Hierarchia Catholica Medii et Recentioris Aevi'', Vol. III, Monasterii, 1923, lk 264.</ref>
 
Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel [[Kopenhaagen]]is, seal viibis ta ka [[1562]]. aasta suvel, [[1563]]. aastal sai tast aga drost [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.
19. rida ⟶ 21. rida:
==Kirjandus==
*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Lk 457.
*[[Leonid Arbusow vanem]], ''"Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert", Aastaraamatus ''.JAhrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Teil1901 [2. osa], lk 72–73; Teil1902 [3. osa], lk 60–61; Teil1911/1912/1913 [4. osa], lk 145.
*[[Carl Schirren]], Bischof Johann von Münchhausen. In: [[Baltische Monatsschrift]], 28 ([[1881]]), lk 1-37.
*Madis Maasing, "Saare-Lääne piiskop ja tema vaimulik isand. Põhijooni Johannes von Münchhauseni suhetest Riia peapiiskopi Wilhelmiga (1541–1560)", ''Läänemaa Muuseumi Toimetised'', XVI (2013), lk-d 55−87.