Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 225 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
|algusaasta =
|loppaasta =
|valitsusvorm = [[kuningriik]] ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr]])<br>[[Rooma vabariik|vabariik]] ([[510509 eKr|509]] [[27 eKr]])<br>[[Rooma keisririik|keisririik]]: <br>:[[Lääne-Rooma]] ([[27 eKr]] – [[476]]),<br>:[[Ida-Rooma]] (330–1453)
|osa =
|ajalugu1 =
 
==Territoorium==
Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva [[Itaalia]] alad ning seejärel enamiku teisi [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid alasid.
 
Rooma riigi territoorium oli suurim [[Traianus]]e valitsemisajal ([[98]]–[[117]]), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka [[Britannia]] ([[Inglismaa]]), [[Gallia]] ([[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Šveits]], osa [[Saksamaa]]st), [[Hispaania]], alad [[Doonau|Doonaust]]st lõunas ([[Baieri]], [[Austria]], [[Ungari]], [[Albaania]], [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ), [[Daakia]] ([[Rumeenia]]), [[Makedoonia]], [[Ahhaia]] ([[Kreeka]]), [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] ([[Türgi]], [[Iraan]], osa [[Iraak]]i, [[Gruusia]], [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]]), [[Süüria]] ja [[Juudamaa]] (osa [[Jordaania]]st, Süüriast, [[Liibanon]]ist ja [[Iisrael]]ist) ja kogu [[Põhja-Aafrika]] rannik ([[Maroko]], [[Alžeeria]], [[Tuneesia]], [[Liibüa]] ja [[Egiptus]]).
Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva [[Itaalia]] alad ning seejärel enamiku teisi [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid alasid.
 
Rooma riigi territoorium oli suurim [[Traianus]]e valitsemisajal ([[98]]–[[117]]), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka [[Britannia]] ([[Inglismaa]]), [[Gallia]] ([[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Šveits]], osa [[Saksamaa]]st), [[Hispaania]], alad [[Doonau|Doonaust]] lõunas ([[Baieri]], [[Austria]], [[Ungari]], [[Albaania]], [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ), [[Daakia]] ([[Rumeenia]]), [[Makedoonia]], [[Ahhaia]] ([[Kreeka]]), [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] ([[Türgi]], [[Iraan]], osa [[Iraak]]i, [[Gruusia]], [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]]), [[Süüria]] ja [[Juudamaa]] (osa [[Jordaania]]st, Süüriast, [[Liibanon]]ist ja [[Iisrael]]ist) ja kogu [[Põhja-Aafrika]] rannik ([[Maroko]], [[Alžeeria]], [[Tuneesia]], [[Liibüa]] ja [[Egiptus]]).
 
Alates [[2. sajand]]ist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.
==Rooma kuningriigi ajajärk==
{{vaata|Rooma kuningriik}}
Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas, kujunesid Tiberi jõe alamjooksu (~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajatirajas Rooma linnlinna 753 eKr [[Romulus]]e poolt ning seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks.
===Kuningriigi valitsemiskorraldus===
{{vaata|Vana-Rooma kuningate loend}}, ''[[Senat|Rooma senat (Senatus Romanus)]]''
[[Rooma kuningriik|Rooma kuningriigi]] (''Regnum Romanum'') eesotsas oli [[rahvakoosolek]]ul valitud [[Vana-Rooma kuningas|kuningas]] (''rex''). Pärimuse järgi valitsesid üksteise järel 7 kuningat: [[Romulus]], [[Numa Pompilius]], [[Tullus Hostilius]], [[Ancus Mardus]], [[Tarquinius Priscus]], [[Servius Tuilius]] ja [[Tarquinius Superbus]], kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast [[etruskid|etruski]]e niinimetatud [[Tarquinuste dünastia]] kuningat.
 
[[Etruskid]]eEtruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse ([[senat]]isse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul [[patriits]]ide [[aristokraatia]]. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas ([[plebei]]d). Vana-Rooma ühiskonnakihid-klassid kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni:
*[[Patriits]]id ([[ladina keel]]es ''patres'' – isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks.
*[[Plebei]]d (ld k ''plebs'' – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid (ld k ''proles'' – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.
{{Vaata|Latium}}, ''[[Etruria]]'', ''[[Rooma]]''
{{vaata|Rooma vabariik}}, ''[[vabariik]]''
Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr–509eKr – 509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid [[patriitsid]] [[aristokraatia|aristokraatliku]] [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas [[plebeid]]eplebeide ja [[patriitsid]]epatriitside vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]], kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
[[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png||pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 aastanipKr]]
===Vabariiklik valitsemiskorraldus===
Vabariigi ajajärgul kujunes ka välja Rooma riigi [[vabariik]]likvabariiklik valitsemiskorraldus:
:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamusenamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt [[aristokraatia|aristokraatlik]] – riigiametitesse kuulusid peamiselt [[patriitsid]]epatriitside ja rikaste [[plebeid]]eplebeide esindajad ehk [[nobiliteet]] (ld k ''nobilis'' – tuntud).
*[[Magistraadid]]: [[rahvakoosolek]]ul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed [[riigiametnik]]ud, kellele palka ei makstud.
*[[Konsul (Vana-Rooma)|Konsul]]id (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.
*[[Preetor]]id (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge.
*[[Tsensor (Vana-Rooma)|Tsensor]]id (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust ([[tsensus]]t), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
*[[Diktaator]] (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastasePooleaastase ametisoleku ajal omasoli diktaatordiktaatoril piiramatudpiiramatu võimuvõim, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
*[[Rahvatribuun]]id (10 tk): [[plebei]]sidplebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve [[patriitsid]]epatriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k ''[[veto]]''), kui see rikkus lihtrahva huve.
*[[Senat]] (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev [[riiginõukogu]], mis koosnes senaatoritest (ld k ''senex'' – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi [[sisepoliitika|sise-]] ja [[välispoliitika]]t, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule [[seaduseelnõu]]sid.
*Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõja[[väeosa]]de või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
Kuni 2. sajandi lõpuni eKr moodustati Rooma sõjavägi [[maakaitsevägi|maakaitseväe]] põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid väeliikidesse jagatud vanuste järgi: 17–45-aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45–60-aastased moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev [[leegion]] (ld k ''legere'' – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena ([[maniipul]]itena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul.
 
Alates I Puunia sõjast (264–241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva [[Vana-Rooma merevägi|sõjalaevastiku]]. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sõjalaagritest kujunesid hiljem asulad ning anktiiklinnadantiiklinnad.
 
===Varane vabariik===
Varane vabariik, ajavahemikul 509–[[265 eKr]], mil pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas [[vabariik]]likvabariiklik riigikorraldus. [[496 eKr]]. aastal alistasid roomlased [[Regilluse järv]]e juures [[latiinid]] ning 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu.
[[File:Etruscan civilization map.png|thumb|200pxpisi|[[EtruriaEtruuria]] alad]]
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid ertuskideetruskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsuse murdsid [[latiinid]]elatiinide tõus [[Latinum]]is ja [[samniidid|samniitide]] tõus [[Campania]]s. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
===Latiini liit===
[[File:Ligue-latine-carte.png|200px|pisi|Latiinide liit ja Liidu alade põhilised linnad]]
{{vaata|Latiinide liit}}, ''[[Latiini sõda]], [[Regilluse järve lahing]]''
[[4. sajand eKr|4. sajandil]] eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka [[volskid]]e hõimu, [[396 eKr]]. aastal vallutasid etruskidelt [[Veji]] linna ja lõid [[latiinid]]elatiinide hõimudega liidu. Latiinide liit oli ligikaudu 30 muistse [[Rooma]] lähedal asunud [[Latium]]iLatiumi piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Liit loodi algselt kaitseks ümbritsevalt aladelt pärinevate vaenlaste ([[etruskid]]eetruskide) vastu ja selle juhtrolli kandis [[Alba Longa]] linn [[keldid|Keltidestkeltidest]] [[gallid]]e uue [[invasioon]]i oht soodustas latiini liidu tugevnemist.
 
Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja nad nõudsid, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. [[340 eKr]] &ndash; puhkes nn liitlaste sõda Rooma ja [[Latium]]i liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi. Latiinide sõja tulemusel, peale Rooma võitu saadeti liit laiali [[338 eKr]] ja Rooma võttis liitlased enda alla. [[Campania]] liideti Rooma riigiga. Peale Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad [[munitsiipium]]ideks (''municipia'') ja rajas neisse [[Rooma koloonia|kolooniad]] (''coloniae''). See tähendas, et linnu valitses nüüd Rooma ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
===Gallide sissetung===
[[Pilt:Servian Wall-Termini Station.jpg|pisi|Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv [[Serviuse müür]]i säilinud osa.]]
{{vaata|Gallid}}, ''[[Gallia]]''
Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung, 4. sajandi algul eKr tungisid [[Po]] jõe orust [[Etruuria]]sse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal [[390 eKr]] purustasid gallid Rooma armee [[Brennus]]e juhtimise all [[Allia lahing]]us, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud linna, purustasid selle peaaegu tervenisti.
[[File:Celtic Expansion.svg|thumbpisi|left|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]] – [[3. sajand eKr]]]]
Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses [[Kapitoolium]]is. Gallide katse vallutada Kapitoolium ei õnnestunud ning nad asusid seda piirama. Ühel ööl hakkas gallide väesalk üles ronima mööda Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Selle peale tõstsid hirmsat kisa haned, kes jumalatar [[Juno]] pühade lindudena elasid Kapitooliumil templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid gallialaste väeüksuse kuristikku. (Siit ongi pärit väljend "[[haned päästsid Rooma]]".)
 
 
===Samniidi sõjad===
[[pilt:Ancient Samnium.png|thumbpisi|200px|SamniididieSamniitide alad, [[Lõuna-Itaalia]]s. Samnium William R. Shepherdi "Ajalooatlase" ([[1911]]) järgi]]
{{vaata|Samniidi sõjad}}, ''[[Samniidid]]'', ''[[Sentinumi lahing]]''
Samniidi sõjad said alguse rikka ja viljaka Campania maakonna pärast ja jätkusid vaheaegadega aastatel [[343 eKr|343]]–[[290 eKr]]. Kui [[samniidid]] hõivasid Roomast lõunapool asuva [[Campania]] ja [[Capua]] linna, pöördusid sealsed elanikud abi saamiseks roomlaste poole. Sellest kasvas välja esimene samniidi sõda, mis kestis [[343 eKr|343]]–[[341 eKr]] ja lõppes Rooma võiduga.
 
===Lõuna-Itaalia alistamine===
[[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|200px|pisi|Suur-Kreeka umbes 280 eKr]]
Lõuna-Itaalias asuvaist [[Vana-Kreeka|kreeka]] kolonistide [[Suur-Kreeka]] linnadest oli tugevaim rikas [[Taranto|Tarentum]]. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku [[Kreeka]] [[Epeiros]]e kuninga [[Aleksander Suur]]e sugulase, [[Pyrrhos]]e poole, kes maabuski 280. aastal eKr Itaalias. Tema armee koosnes 20 000-mehelisest jalaväest, 3000 ratsurist ja hulgast sõjaelevantidest. Roomlased purustati juba esimeses lahingus [[Heracleia]] all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge [[Asculumi lahing]] vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend [[Pyrrhose võit]].
 
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja toimunud I (264-241 eKr) ja II (218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] toimus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Kreeka [[linnriik]]ide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). Sõdade alguses oli [[Foiniikia]] riigi (Foiniiklasedfoiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane [[Kartaago]], suurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale.
 
[[264 eKr|264]]–[[241 eKr]] [[Esimene Puunia sõda]]
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu - viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumbpisi|left|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
===Gallia Cisalpina===
{{Vaata|Gallia Cisalpina}}
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
=== Illyricum===
[[Pilt:Illyrians (English).svg|right|thumb|200pxpisi|[[Illüürlased|Illüüria hõimud]] enne Rooma vallutust.]]
I ja II Puunia sõja vahelisel ajal laiendas Rooma oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikut [[Illüüria]]s praeguse [[Serbia]] aladeni. 3. sajandil eKr olid illüürlased tuntud mereröövlitena. Nad rüüstasid [[Itaalia]] ja Kreeka rannikualasid ning röövisid Aadria merel liikuvaid kaubalaevu. Kreeklased pakusid Roomalt abi, kuid illüürlased lükkasid roomlaste hüvitusnõuded tagasi. Illüürlased siiski alistusid pärast kaht [[Rooma-Illüüria sõjad|Rooma-Illüüria sõda]] (229–228 eKr ja 220–219 eKr). Samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]), [[Vahemeri|Vahemeres]].
{{Vaata|Rooma-Illüüria sõjad}} ''229–228 eKr, 220–219 eKr ja 168–167 eKr''
[[File:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemereümbruse alad 218. aastal eKr]]
{{Vaata|Vana-Makedoonia}} ''[[Antigoniidide dünastia]]''
[[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|200px|pisi|[[Antigoniidide dünastia]] [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]]
[[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Antigoniidide dünastia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. [[Aleksander Suur]]e surma järel valitses Kreeka aladel [[Diadohhide sõjad|segaduste aeg]], kuid 276. aastaks eKr oli haaranud Makedoonia üle kontrolli [[Antigoniidide dünastia]], mis põlvnes Aleksandri väejuhist [[Antigonos Monophthalmos]]est. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu enamikes Kreeka linnriikides. Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam Rooma, kes sõdis korduvalt Makedooniaga.
 
{{vaata|Rooma vabariigi kriis}}
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
 
 
===Orjade ülestõusud===
[[132 eKr]] toimus mässajate [[ristilöömine|ristilöömisega]] lõppenud [[Sitsiilia orjade sõjad|orjade ülestõus Sitsiilias]] ja [[104 eKr]] orjade ülestõus Sitsiilias. 74–71 eKr toimus Itaalias [[Spartacus]]e juhtimisel antiikaja suurim [[Spartacuse ülestõus|orjade ülestõus]].
 
===Numiidia vallutamine===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105111–105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal.
 
Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuninga ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]&ndash;[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda.
 
[[54 eKr|54. aastal eKr]] suundus Caesar Britanniasse tagasi, ta tungis sisemaale, tõstes [[Mandubracius]]e trinovantese hõimust nende õiguspäraseks kuningaks ja oma liitlaseks ning alistas tolle rivaali, Cassivellaunuse. Samal ajal aga Gallias, viis kehv viljasaak laialdase ülestõusuni, mida juhtis hõimupealik Ambiorix. Caesar oli sunnitud tema vastu kogu talve ja ka järgmise aasta alguse sõdima. [[52 eKr|52. aastal eKr]] vallandus Gallias teine suur ülestõus, mida juhtis arverni hõimupealik Vercingetorix, kel õnnestus Gallia hõimud oma juhtimise alla ühendada. Vercingetorix võitis Caesarit mitmes kokkupõrkes, kaasa arvatud Gergovia lahingus, kuid Caesari lõpuks sundis hõimud alistuma ning Gallia oli otsustavalt võidetud.
{{vaata|Gallia sõjad}} ''([[58 eKr|58]]-[[50 eKr]])''
 
===Caesari kodusõda===
Sõdurkeisrite ajajärgul, aastatel 235–284 pKr toimusid pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel ning keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele ning toimus mitmete provintside lahkulöömine. Keiser (270–275) [[Aurelianus]]el õnnestus riigi ühtsus taastada.
[[File:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|Hunnide invasioonid 1.–5. sajandini]]
Hilise keisririigi ajajärku on nimetatud [[Dominaat|dominaadiks]], mis algas keiser ([[284]]–[[305]] ja koos [[Maximianus]]ega 286–305) [[Diocletianus]]e [[284]]. aastal ning lõppes [[476]] aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Hilise keisririigi perioodi algust arvestatakse Diocletianuse valitsemisajast, sest ta suutis lõpetada aastakümneid kestnud segadused, millega kaasnesid põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises ja halduses. Tema kehtestati ka keisrite nelikvõim ehk [[tetrarhia]], kuid sellest süsteemist loobuti. Samas säilis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus üks valitses ida- ja teine lääneprovintsides.<ref> Inimene, ühiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 211-212211–212.</ref> Diocletianuse ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisajal (306–337) tugevnes riigi keskvõim ja [[bürokraatia]]. Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Temale järgnenud keisrid (v.a üks) olid kristlased.<ref>Kõiv, Mait. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006. Lk. 182-183182–183.</ref>
 
[[Hunnid]]e sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370–375) vallandas [[Suur rahvasterändamine|suure rahvasterände]]. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad [[germaani hõimud]] ([[läänegoodid]] ja [[idagoodid]], [[langobardid]], [[vandaalid]], [[burgundid]], [[frangid]], [[anglid]], [[saksid]] jne), aga ka [[slaavlased|slaavi]] ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge. Lääne-Rooma riigi aladel rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias.
* [[Rooma kodusõjad]]
*[[Itaalia ajalugu]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Vana-Rooma| ]]
 
[[cs:Starověký Řím#Císařství]]
105 773

muudatust