Närviimpulss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
'''Närviimpulss''' on [[närvirakk]]udes toimuva lühiajalise ja väga nõrga [[elekter|elektrilise]] muutuse edasikandumine mööda [[närvikiud]]e ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Elektriline muutus tähendab täpsemalt seda, et toimub muutus närviraku [[membraanipotentsiaal]]is. Närviimpulsideks vajalik [[energia]] tuleb põhiliselt närvirakkude [[mitokonder|mitokondrites]] muundatud ja kogutud energiast (vt. ka ATP ehk [[Adenosiintrifosfaat]]).
Närviimpulss kandub ühest rakust teise [[sünaps]]i kaudu. See on koht, kus kaks rakku peaaegu kokku puutuvad. Sünapsis on pisut ruumi (sünaptiline pilu). Kui elektriimpulss jõuab mööda aksonjätket sünapsini, vallandab see keemiliste ainete, virgatsainete ([[neurotransmitter]]ite) [[molekul]]id, mis vabanevad sünaptilisse pilusse. Need molekulid seonduvad teise raku [[rakumembraan|membraan]]il olevate retseptoritega, mis avavad tee [[ioon]]idele vastuvõtva raku sisse. Selle tõttu muutub raku elektrilaeng (membraanipotentsiaal). Neuronitel võib olla väga palju (tuhandeid) ühendusi teiste neuronitega. Lisaks sellele on osade keemiliste sünapsite funktsiooniks mitte ergastav vaid hoopis inhibideeriv, vaigistav roll. Kui siis nende kõigi sünapsite kaudu saabuvate närviimpulsside koosmõju ületab teatava piiri, lävendi, saadab närvirakk elektriimpulsi mööda
== Viited ==
|